IT-kaupade hulgimüüja: tänavu hinnad tõusevad

Kuiva sõnul on uued hinnakirjad juba välja tulnud, tõus on umbes kümme protsenti. Maailma suurimatest selle ala tootjatest on kümme esimest juba hinnatõusust teatanud, lisas ta.

Hinnatõusul on tema kinnitusel kaks põhjust. "Kütusehindade buum avaldas 2008. aastal küll selget mõju elektroonikakaupade tootmisele, kuid ei jõudnud hindadesse. Seda mõju näeme alles sel aastal," ütles ta.

Teine põhjus on odava raha kadumine. "Nafta hind on juba langenud, ent raha ikka pole. Raha hind on ka läinud vaid hullemaks," rääkis Kuiv.

GNT juhi sõnul peatus 4000-5000 kroonist enam maksvate IT-seadmete müük Eestis eelmisel sügisel järsult. "Näiteks mängukonsoolid, mis on puhas meelelahutus, aga maksab üksjagu – seal oli näha kokkuhoidu," selgitas ta.

Samas osteti 500-1000 krooni maksvaid kaupu mullu jõulude ajal rohkem kui 2007. aastal. "Arvutimängud, MP3-mängijad, mobiilide aksessuaarid – seal oli müük detsembris päris elav. Tundub, et rahvas valis kingitusteks kuni 1000krooniseid asju," nentis Kuiv. Detsembris toimus palju sellist müüki, kus hind lasti kunstlikult alla, et saada kaup liikuma, lisas ta.

Eelmise aasta kokkuvõttes langes Eestis oluliselt müük kodutarbijatele. "Üllatuslikult pidas kaua vastu suurte televiisorite müük – see on päris kallis tootegrupp –, langus andis tunda alles sügisel," rääkis Kuiv.

"Kodutarbija ostetud sülearvutite, telerite, LCD-monitoride, digikaamerate – mis olid populaarsed rahvatooted – müük on hüpanud kõvasti alla. Üldine tarbimine langes seal drastiliselt, olles möödunud kolmel aastal järsult kasvanud," selgitas ta.

Kuiva sõnul toimus mullu Eestis samaaegselt kaks vastandlikku protsessi. "Jaemüügi päris suure tagasilöögi kõrval parandasime müüki väiksematele IT-firmadele ja süsteemiintegraatoritele. Kõik keerukamad tootegrupid – mis pole tavatarbijatooted – läksid kaubaks suhteliselt hästi," ütles ta.

Samale tasemele jäi või isegi kasvas veidi arvutivõrkude ja andmesalvestusseadmete müük. "Firmad hakkasid vaatama, et kui pead inimressurssi kokku tõmbama, siis teatud tehniline numbritöö vajab ikka tegemist. Investeeritakse rohkem efektiivsusesse – masinatesse ja seadmetesse," tõdes Kuiv. Keskmise ettevõtte vajadus IT-kaupade järgi oma äri tarbeks oli 2008. aastal täiesti olemas, lisas ta.

Samas oli tema sõnul üle aastate selgelt näha, et riigisektor tõmbas IT-kulusid tagasi. "Seni, kuni lehes kirjutati eesootavast eelarvekärpest, realiseeriti kiirelt pooleliolevaid projekte ja lükati asju töösse – mis ära tehtud, selle arvelt enam kokku hoida ei saa. Kui eelarvekärbe lõpuks realiseerus ja enam ei tohtinud asju teha, tarbimine vähenes," kinnitas Kuiv.

IT- ja elektroonikakaupade ning koduelektroonika hulgimüüja GNT turuosa Eestis on hinnanguliselt 50 protsenti. Ligi 30% turust on TD Balticu käes, veel on suuremad tegijad ELKO, ASBIS-Baltik ja Acme.

GNT ajalugu Eestis ulatub 1992. aastasse, mil loodi MicroLink. 1997 võttis MicroLinki hulgimüügistruktuuri üle CHS Electronics, saades suurimaks arvutite riist- ja tarkvaratoodete hulgimüüjaks. 2000. aastal ühines CHS soomlaste omanduses oleva GNT Grupiga.

GNT-l on koostöölepped kõigi maailma suurimate IT - ja elektroonikatoodete tootjatega. Firma kliendibaasis on üle 400 IT ja koduelektroonika edasimüüja üle Eesti.

Autor: Haldusuudised.ee