Eestis ei doteerita omavalitsuste poolt sadamate tegevuse ega arenduse valdkondi ning kõrge riigilõiv on karuteene merespordi ja -turismi harrastajatele, ütles ASi TOP juhataja Urmas Lind.
"TOP on niigi iga aasta omavahendeid investeerinud sadamasse, ehk ükski sadam ei suuda oma tuludest end ise ära majandada ning kahtlemata on selline lõiv oluliselt kogu edasist arengut pärssiv," rääkis Lind.
"Poole miljoni krooni suurune lõiv on igale sadama omanikule täiendav ning oluline peavalu ehk murekoht niigi ahta eelarve juurde," märkis ta.
Linnu sõnul on riigilõivu rakendumisel paljud sadamad ilmselt sunnitud arenduse pooleli jätma ja mõni ehk ka end sulgema. "Arvestama peab, et iga sadam vajab iga aasta kindlaid investeeringuid sõltuvalt oma vanusest, arengukavast ning geograafilise asukoha iseärasustest – hoovused, tuuled, mis liigutavad pinnakihte," tõdes ta.
Loodan siiralt, et eelnõu koostajad arvestavad kõiki aspekte ning väikesadamate liidu arvamust, lisas Lind.
Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohaselt tuleb väikesadama ehitus- ja kasutusloa eest olenevalt ehitise suurusest maksta vähemalt 500 000 krooni. Veeteede ameti andmebaasis on hetkel kokku 54 väikesadamat.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele