29. jaanuar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"TOP on niigi iga aasta omavahendeid investeerinud sadamasse, ehk ükski sadam ei suuda oma tuludest end ise ära majandada ning kahtlemata on selline lõiv oluliselt kogu edasist arengut pärssiv," rääkis Lind.

"Poole miljoni krooni suurune lõiv on igale sadama omanikule täiendav ning oluline peavalu ehk murekoht niigi ahta eelarve juurde," märkis ta.

Linnu sõnul on riigilõivu rakendumisel paljud sadamad ilmselt sunnitud arenduse pooleli jätma ja mõni ehk ka end sulgema. "Arvestama peab, et iga sadam vajab iga aasta kindlaid investeeringuid sõltuvalt oma vanusest, arengukavast ning geograafilise asukoha iseärasustest – hoovused, tuuled, mis liigutavad pinnakihte," tõdes ta.

Loodan siiralt, et eelnõu koostajad arvestavad kõiki aspekte ning väikesadamate liidu arvamust, lisas Lind.

Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohaselt tuleb väikesadama ehitus- ja kasutusloa eest olenevalt ehitise suurusest maksta vähemalt 500 000 krooni. Veeteede ameti andmebaasis on hetkel kokku 54 väikesadamat.

Autor: Haldusuudised.ee