Eestis ei doteerita omavalitsuste poolt
sadamate tegevuse ega arenduse valdkondi ning kõrge riigilõiv on
karuteene merespordi ja -turismi harrastajatele, ütles ASi TOP
juhataja Urmas Lind.
"TOP on niigi iga aasta omavahendeid investeerinud sadamasse, ehk ükski sadam ei suuda oma tuludest end ise ära majandada ning kahtlemata on selline lõiv oluliselt kogu edasist arengut pärssiv," rääkis Lind.
"Poole miljoni krooni suurune lõiv on igale sadama omanikule täiendav ning oluline peavalu ehk murekoht niigi ahta eelarve juurde," märkis ta.
Linnu sõnul on riigilõivu rakendumisel paljud sadamad ilmselt sunnitud arenduse pooleli jätma ja mõni ehk ka end sulgema. "Arvestama peab, et iga sadam vajab iga aasta kindlaid investeeringuid sõltuvalt oma vanusest, arengukavast ning geograafilise asukoha iseärasustest – hoovused, tuuled, mis liigutavad pinnakihte," tõdes ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loodan siiralt, et eelnõu koostajad arvestavad kõiki aspekte ning väikesadamate liidu arvamust, lisas Lind.
Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohaselt tuleb väikesadama ehitus- ja kasutusloa eest olenevalt ehitise suurusest maksta vähemalt 500 000 krooni. Veeteede ameti andmebaasis on hetkel kokku 54 väikesadamat.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.