"Infrastruktuuriinvesteeringute ja -hoolduse raha valimatu kokkutõmbamine ei tundu vajalik, mõistlik ega põhjendatud. Millal on infrastruktuuri suuremamahuliste pikaajaliste investeeringute tegemiseks veel parem aeg?" küsis ta.
Tema sõnul finantseeritakse riiklikke infrastruktuuri investeerimisprojekte põhiosas eurorahast, kuid selle saamiseks on vaja riigil 10-15% omafinantseeringut. "Seega on reaalne oht, et 500 miljoni krooni omafinantseeringu mahu vähenedes jäetakse Eesti infrastruktuuri investeerimata mitmeid kordi suurem summa," hoiatas ta.
OÜ Lääne Teed tegevjuht Märt Järvik ütles ehitusuudised.netile, et kui valitsus praegu riigihanked peatab, siis jäävad suvised teehooldustööd sootuks tegemata.
Järvik rõhutas, et osa teetöid, nagu näiteks pindamine, saab teha ainult suvel. See aga tähendab seda, et riigihangetega peaks praegu alustama. "Kui riigihankeid praegu ei tehta, jäävad pindamistööd tegemata," märkis ta. Samas toonitas Järvik, et kui teehooldus tegemata jäetakse, siis tee laguneb ning hiljem tuleb ehitusega sisuliselt otsast peale alustada.
Teedeehitusfirmale ei sobi ka varuplaan siirduda üldehitusse, sest tegu on hoopis teistlaadi tööga ning seal on samuti tellimusi napilt.
Kagumerki juhatuse esimees Sulev Muru pidas aga riigihangete külmutamist ehitusfirmade surmakuulutajaks. "See on ehitusfirmadele surmahoop, kui riigihankeid enam ei tule. Uksed kinni ja hambad varna," ütles Muru.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.