4. veebruar 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jaanuaris vähenes ehitushangete rahaline maht eelmise aasta sama ajaga võrreldes seitse korda. Samuti selgus ülemöödunud nädalal, et riigi toetus teedeehitusele väheneb, nimelt jaotab riik sel aastal kohalikele omavalitsustele teehoiuks lisatoetust 10% kütuseaktsiisist ehk 378 miljonit krooni, mullu said vallad 15% aktsiisist.

Ehitusfirmadele tähendas see niigi ebakindla olukorra veelgi hapramaks muutumist, sest riigihanked on paljudele sel aastal päästerõngaks jahenevas majanduses.

Eesti Ehituse juhatuse liige ja finantsdirektor Sulev Luiga vastas Äripäeva küsimusele, kas teedeehituse ja -hoolduse 500 miljoni kroonine kärbe on vajalik, et see oleks ebamõistlik, kuna jääme ilma eurotoetustest.

"Infrastruktuuriinvesteeringute ja -hoolduse raha valimatu kokkutõmbamine ei tundu vajalik, mõistlik ega põhjendatud. Millal on infrastruktuuri suuremamahuliste pikaajaliste investeeringute tegemiseks veel parem aeg?" küsis ta.

Tema sõnul finantseeritakse riiklikke infrastruktuuri investeerimisprojekte põhiosas eurorahast, kuid selle saamiseks on vaja riigil 10-15% omafinantseeringut. "Seega on reaalne oht, et 500 miljoni krooni omafinantseeringu mahu vähenedes jäetakse Eesti infrastruktuuri investeerimata mitmeid kordi suurem summa," hoiatas ta.

OÜ Lääne Teed tegevjuht Märt Järvik ütles ehitusuudised.netile, et kui valitsus praegu riigihanked peatab, siis jäävad suvised teehooldustööd sootuks tegemata.

Järvik rõhutas, et osa teetöid, nagu näiteks pindamine, saab teha ainult suvel. See aga tähendab seda, et riigihangetega peaks praegu alustama. "Kui riigihankeid praegu ei tehta, jäävad pindamistööd tegemata," märkis ta. Samas toonitas Järvik, et kui teehooldus tegemata jäetakse, siis tee laguneb ning hiljem tuleb ehitusega sisuliselt otsast peale alustada.

Teedeehitusfirmale ei sobi ka varuplaan siirduda üldehitusse, sest tegu on hoopis teistlaadi tööga ning seal on samuti tellimusi napilt.

Kagumerki juhatuse esimees Sulev Muru pidas aga riigihangete külmutamist ehitusfirmade surmakuulutajaks. "See on ehitusfirmadele surmahoop, kui riigihankeid enam ei tule. Uksed kinni ja hambad varna," ütles Muru.

Autor: Haldusuudised.ee