Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aastatulu kerkis jõudsalt, vaeseid vähem
Mullu teenis üle 360 000 inimese kõigest
kuni 99 999 krooni aastas. Suure madalapalgaliste armee põhjuseks arvab
majandusprofessor Raul Eamets nimetamisväärset ümbrikupalkade osakaalu.
Kalevi kommivabriku juht Kati Kusmin aga ütles üle 300 000kroonise aastatuluga inimeste osakaalu kerkimise põhjuseks, et veel eelmise aasta alguses maksid paljud tööandjad töölesoovijale tolle küsitud palga.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ütles, et Eestis on küll äärmine vaesus vähenenud, kuid ikkagi on aastas kuni 99 999 krooni teenivaid inimesi võrreldes arenenud riikidega väga palju.
"Miinimumtulu saajate hulk on peaaegu poolelt vähenenud veerandini. Vaesus, äärmine vaesus, on vähenenud. Tulujaotuses 100 000-150 000 krooni langeb enam-vähem keskmine palk. Alla keskmise on ikkagi suurem hulk, mis näitab, et normaaljaotusest on asi kaugel. Alumine ots on palju rammusam kui ülemine ots," ütles Lauristin.
4000-6000 kr pereliikme kohta oleks rahuldav
Sotsiaalteadlase sõnul võiks pere, kus ühe liikme kohta tuleb netotulu 4000-6000 krooni, öelda, et nende elukvaliteet on rahuldav.
"Sel juhul saab enam-vähem tervislikult toituda, panna lapse huviringi ja tellida isegi mõne ajalehe. Aga sellise netotulu sekka ei kuulu Eestis jätkuvalt üle poole tulusaajatest," ütles ta.
"Võime öelda, et oleme saanud nina vee peale, aga kilgata tööandjate kombel, et kõik saavad kole palju palka… See ei käi mingil juhul nende kohta, kes on jätkuvalt keskmises grupis. Neil on regulaarse sissetuleku kaotamise järel väga kiiresti võimalus vaesusse langeda," hoiatas Lauristin.
Tema hinnangul ongi kõige suurem anomaalia võrreldes arenenud maailmaga see, et Eestis on aastate jooksul kasvanud kõige kiiremini kõige kõrgemat sissetulekut nautivate töötajate ja kõige madalamat või küllaltki nappi palka teenivate inimeste hulk.
Tartu Ülikooli majandusprofessor, Eesti Panga nõukogu liige Raul Eamets ütles, et madala maksustatava sissetuleku taga võib olla ka nn ümbrikupalkade jätkuvalt suur osakaal.
Tänavu võib palgakasvust vaid unistada
"Ei ole ju saladus, et majanduslanguse ajal muutub ümbrikus palgamaksmine jälle levinumaks. Meil on ju aastaid olnud valdkondi, kus traditsiooniliselt on makstud väga väikest tasu," märkis asjatundja.
Hetkel kuum
Eamets ütles, et kiire palgakasv on juba ammu möödanik ning pigem kukuvad palgad ja palgasoovid tänavu umbes 10-15%. "Kui olen enda tuttavate ettevõtjatega rääkinud, siis kõik ütlevad ühest suust, et töölesoovijad küsivad võrreldes varasemaga vähemalt kümnendiku võrra madalamat palka," lisas professor.
Kalevi kommivabriku juhatuse esimees Kati Kusmin räägib, et tema 462 töötaja seas on hulk inimesi, lihttöötajaid, kes teenivad samuti tõepoolest kuni 99 999 krooni aastas. "Samas jääb suur osa ka 100 000-150 000 krooni vahemikku. Tööliste puhul sõltub palk oskustest ja staažist," selgitas Kusmin.
CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni sõnul on ootuspärane, et üle poole palgasaajaid teenib aastas üle 100 000 krooni. "Eelmise aasta statistikat mõjutab kindlasti ka tegur, et muutused majanduses hakkasid palku tajutavamalt mõjutama alles III või ka IV kvartalis," lisas Johanson.
"Töötus lööb peagi kõigi aegade rekordeid ja see kajastub ka statistikas. On ette näha, et madala või väga madala aastatulu saajate arv veelgi suureneb," ennustas asjatundja.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
Enimloetud
1
4
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Viimased uudised
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Konverentsid
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele