Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aastatulu kerkis jõudsalt, vaeseid vähem
Mullu teenis üle 360 000 inimese kõigest
kuni 99 999 krooni aastas. Suure madalapalgaliste armee põhjuseks arvab
majandusprofessor Raul Eamets nimetamisväärset ümbrikupalkade osakaalu.
Kalevi kommivabriku juht Kati Kusmin aga ütles üle 300 000kroonise aastatuluga inimeste osakaalu kerkimise põhjuseks, et veel eelmise aasta alguses maksid paljud tööandjad töölesoovijale tolle küsitud palga.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ütles, et Eestis on küll äärmine vaesus vähenenud, kuid ikkagi on aastas kuni 99 999 krooni teenivaid inimesi võrreldes arenenud riikidega väga palju.
"Miinimumtulu saajate hulk on peaaegu poolelt vähenenud veerandini. Vaesus, äärmine vaesus, on vähenenud. Tulujaotuses 100 000-150 000 krooni langeb enam-vähem keskmine palk. Alla keskmise on ikkagi suurem hulk, mis näitab, et normaaljaotusest on asi kaugel. Alumine ots on palju rammusam kui ülemine ots," ütles Lauristin.
4000-6000 kr pereliikme kohta oleks rahuldav
Sotsiaalteadlase sõnul võiks pere, kus ühe liikme kohta tuleb netotulu 4000-6000 krooni, öelda, et nende elukvaliteet on rahuldav.
"Sel juhul saab enam-vähem tervislikult toituda, panna lapse huviringi ja tellida isegi mõne ajalehe. Aga sellise netotulu sekka ei kuulu Eestis jätkuvalt üle poole tulusaajatest," ütles ta.
"Võime öelda, et oleme saanud nina vee peale, aga kilgata tööandjate kombel, et kõik saavad kole palju palka… See ei käi mingil juhul nende kohta, kes on jätkuvalt keskmises grupis. Neil on regulaarse sissetuleku kaotamise järel väga kiiresti võimalus vaesusse langeda," hoiatas Lauristin.
Tema hinnangul ongi kõige suurem anomaalia võrreldes arenenud maailmaga see, et Eestis on aastate jooksul kasvanud kõige kiiremini kõige kõrgemat sissetulekut nautivate töötajate ja kõige madalamat või küllaltki nappi palka teenivate inimeste hulk.
Tartu Ülikooli majandusprofessor, Eesti Panga nõukogu liige Raul Eamets ütles, et madala maksustatava sissetuleku taga võib olla ka nn ümbrikupalkade jätkuvalt suur osakaal.
Tänavu võib palgakasvust vaid unistada
"Ei ole ju saladus, et majanduslanguse ajal muutub ümbrikus palgamaksmine jälle levinumaks. Meil on ju aastaid olnud valdkondi, kus traditsiooniliselt on makstud väga väikest tasu," märkis asjatundja.
Hetkel kuum
Eamets ütles, et kiire palgakasv on juba ammu möödanik ning pigem kukuvad palgad ja palgasoovid tänavu umbes 10-15%. "Kui olen enda tuttavate ettevõtjatega rääkinud, siis kõik ütlevad ühest suust, et töölesoovijad küsivad võrreldes varasemaga vähemalt kümnendiku võrra madalamat palka," lisas professor.
Kalevi kommivabriku juhatuse esimees Kati Kusmin räägib, et tema 462 töötaja seas on hulk inimesi, lihttöötajaid, kes teenivad samuti tõepoolest kuni 99 999 krooni aastas. "Samas jääb suur osa ka 100 000-150 000 krooni vahemikku. Tööliste puhul sõltub palk oskustest ja staažist," selgitas Kusmin.
CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni sõnul on ootuspärane, et üle poole palgasaajaid teenib aastas üle 100 000 krooni. "Eelmise aasta statistikat mõjutab kindlasti ka tegur, et muutused majanduses hakkasid palku tajutavamalt mõjutama alles III või ka IV kvartalis," lisas Johanson.
"Töötus lööb peagi kõigi aegade rekordeid ja see kajastub ka statistikas. On ette näha, et madala või väga madala aastatulu saajate arv veelgi suureneb," ennustas asjatundja.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.
Enimloetud
4
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
6
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Viimased uudised
Suure tõenäosusega saab olukord kinnisvaraturul olema suhteliselt soodne ka 2026. aastal
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele