Põhjalas riigifirmade juhtide palgad sihikul

Soomes puhkes pahameeletorm, kui ajaleht Helsingin Sanomat tõstis taas üles Fortumi tegevjuhi Mikael Liliuse palgateema. Mullu sai Lilius palga ja boonustena 3,02 miljonit eurot ehk 47 miljonit Eesti krooni. Üle kahe kolmandiku sellest andis Fortumi aktsiatega seotud motivatsiooniprogramm, mille kinnitas 2002. aastal Soome poliitikutest koosnev firma haldusnõukogu. 51% Fortumi aktsiatest kuulub Soome riigile.

"Ma ei ole näinud ühtegi poliitilist otsustajat, kes oleks tagantjärele võtnud vastutuse nende programmide või varasemate motivatsiooniprogrammide eest," ütles Lilius, kes pole enda sõnul ise omale nii kõrget palka kaubelnud. Ka ametist lahkuv Fortumi nõukogu esimees Peter Fagernäs tuli tööle pärast seda, kui juhte kuldav tasustamissüsteem juba paigas oli.

Soome valitsuses riigifirmade eest vastutav minister Jyri Häkämies ütles läinud nädalal, et riigil ei ole enam Fagernäsi vastu usaldust. Kui viimane seepeale lahkumisest teatas, otsustas ka Lilius aasta lõpul pensionile jääda. "Ma ei eita, et tasustamise ümber puhkenud poleemika mõjutas mu otsust," ütles Lilius.

Rootsi tahab tippjuhtide boonused üldse keelata

Juhtide palgad ja motivatsiooniprogrammid on terav diskussiooniteema ka Rootsis, kus tööliste ametiühingud on majanduskriisis leppinud pretsedenditute palgakärbetega.

Märtsi lõpus avaldasid Rootsi valitsuse liikmed päevalehes Dagens Nyheter programmartikli, milles teatasid, et riik keelab edaspidi riigifirmades tippjuhtide boonused. Jääb põhipalk. Uut põhimõtet püüti nüüd esmakordselt juurutada ka riigi osalusega firmades. TeliaSoneras, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% aktsiatest, see õnnestus. Nordea pangas, kus valitsusel on vaid 20%ne osalus, plaan läbi ei läinud.

"Boonuste maksmine on Nordeale tähtis ning me premeerime sellega neid, kes seda väärt on," ütles panga teise suurima aktsionäri Sampo juht Björn Wahlroos.

Küll aga on Nordea tippjuhid otsustanud tänavusel kriisiaastal boonustest vabatahtlikult loobuda.

Autor: Haldusuudised.ee