Eesti Kindlustusseltside Liit (EKSL) tõdeb kindlustus- ja säästmishuvi vähenemist, millega kaasnevad suuremad riskid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele kahjujuhtumite ja sissetulekute vähenemise korral.
EKSLi 2008. aasta aruande kohaselt muutis kriis finantsturgudel ja sellele järgnenud majanduslangus oluliselt kindlustusvõtjate käitumist. „Kindlustus– ja säästmishuvi vähenemine mõjutab negatiivselt teenusepakkujate majandustulemusi,“ on kirjas tegevusaruandes. „Kui elukindlustustegevuse näitajate negatiivne trend oli ilmne juba aasta varem, siis ärimahtude vähenemine on tänaseks reaalsus ka kahjukindlustuses.“
EKSLi juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul ei saa kindlustusest loobumist kuidagi pidada heaks mõtteks, sest see suurendab hüppeliselt nii eraisikute kui ka ettevõtete riske. „Kindlustusest loobumine võib kahjujuhtumi korral kaasa tuua pankroti, sest säästetud kindlustusmaksete arvelt kahjusid ei korva,“ lausus Niinemaa. „Majanduskriisi ajal on kõigil vähem vaba raha, millega võimalikke kahjujuhtumeid ise katta. Lisaks näitab senine kogemus üle maailma, et kahjusid kipub just kriisi ajal rohkem ette tulema.“
EKSLi juhatuse liige Andres Piirsalu juhtis tähelepanu sellele, et analoogne olukord on ka pensionikindlustuse kui säästmisteenusega. „See, et turud arenevad ebaühtlaselt oma tõusude-langustega, pidi olema teada pensionifondiga liitumise hetkel,” kommenteeris Andres Piirsalu. “Tähtis on aru saada, mis on pensionikindlustuse eesmärk. Ehitussektoriga paralleele tuues, kui me ehitame maja, siis on eelnevalt koostatud projekti põhjal teada, milline see hoone lõpuks välja näeb ning milleks seda kasutatakse. Kui vundament on valmis laotud ning paduvihm katkestab tööd, ei saa ju veel hinnata, et antud ehitis on kasutu investeering.“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele