17. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EKSLi 2008. aasta aruande kohaselt muutis kriis finantsturgudel ja sellele järgnenud majanduslangus oluliselt kindlustusvõtjate käitumist. „Kindlustus– ja säästmishuvi vähenemine mõjutab negatiivselt teenusepakkujate majandustulemusi,“ on kirjas tegevusaruandes. „Kui elukindlustustegevuse näitajate negatiivne trend oli ilmne juba aasta varem, siis ärimahtude vähenemine on tänaseks reaalsus ka kahjukindlustuses.“

EKSLi juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa sõnul ei saa kindlustusest loobumist kuidagi pidada heaks mõtteks, sest see suurendab hüppeliselt nii eraisikute kui ka ettevõtete riske. „Kindlustusest loobumine võib kahjujuhtumi korral kaasa tuua pankroti, sest säästetud kindlustusmaksete arvelt kahjusid ei korva,“ lausus Niinemaa. „Majanduskriisi ajal on kõigil vähem vaba raha, millega võimalikke kahjujuhtumeid ise katta. Lisaks näitab senine kogemus üle maailma, et kahjusid kipub just kriisi ajal rohkem ette tulema.“

EKSLi juhatuse liige Andres Piirsalu juhtis tähelepanu sellele, et analoogne olukord on ka pensionikindlustuse kui säästmisteenusega. „See, et turud arenevad ebaühtlaselt oma tõusude-langustega, pidi olema teada pensionifondiga liitumise hetkel,” kommenteeris Andres Piirsalu. “Tähtis on aru saada, mis on pensionikindlustuse eesmärk. Ehitussektoriga paralleele tuues, kui me ehitame maja, siis on eelnevalt koostatud projekti põhjal teada, milline see hoone lõpuks välja näeb ning milleks seda kasutatakse. Kui vundament on valmis laotud ning paduvihm katkestab tööd, ei saa ju veel hinnata, et antud ehitis on kasutu investeering.“

EKSLi bilansimaht oli eelmise aastal lõpul 1,2 miljonit krooni ning aasta jooksul koguti liikmemakse 3,4 miljonit krooni. Kindlustussektori jaoks olid 2008. aastal olulisteks märksõnadeks kindlustusteenuse hea tava, väljamaksed teisest sambast, kapitalijärelevalve muudatused (nn Solventsus 2), väärtpaberitulude maksustamine, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ning liikluskindlustuse regulatsiooni korrastamine.

EKSLi liikmete poolt heaks kiidetud kindlustusteenuse head tavad sisaldavad endas üldpõhimõtteid, mida kindlustusandjad oma klientidega suheldes järgivad. Head tavad on abiks nii kliendile kui ka kolmandatele isikutele (järelevalve, kohtusüsteem, regulaatorid) kindlustusandja tegevuse või tegevusetuse hindamisel.

EKSLi juhi Kristjan Niinemaa kinnitusel said elukindlustusseltsid 1. jaanuaril 2009 uue olulise rolli, sest alustati kohustusliku kogumispensioni väljamaksetega. „Kindlustusandjate roll üleelamisriski katmisel suureneb,“ selgitas ta. „Seega on turuosaliste jaoks oluline parandada klientide teadlikkust ja suhtumist ning sellest tulenevalt vältida regulatsiooni turbulentsi.“

Kindlustusseltside liit nendib oma tegevusaruandes, et eraisikute väärtpaberitulude maksustamise osas peetud arutelu pole seni lõplikku lahendust toonud. „Turuosaliste jaoks on oluline saavutada erinevate säästmis- ja investeerimistoodete ühetaoline käsitlus ning tagada olemasolevaid soodustusi kasutavate klientide õigustatud ootuse järgimine,“ leiab EKSL.

Eelmise aasta detsembris otsustas valitsus alustada tööõnnetus– ja kutsehaiguskindlustuse seaduseelnõu väljatöötamist, eelnõu tehnilisse ettevalmistusse on kaasatud ka liidu esindajad. „Keerulises majandusolukorras tuleb riigil teha otsused kogu sotsiaalkindlustuse rahastamise stabiliseerimiseks,“ sõnas EKSLi juht. „Sellest tulenevad valikud tööõnnetus– ja kutsehaiguskindlustuse korraldamiseks.“

2008. aastal käivitus rahandusministeeriumi ja turuosaliste koostöös projekt liikluskindlustuse regulatsiooni ühtlustamiseks võlaõigusega ning tarbetu bürokraatia kaotamiseks. Kavakohaselt jõuab vastav eelnõu parlamendi menetlusse 2010. aastal. Paralleelselt ehitatakse Eesti Liikluskindlustuse Fondi eestvedamisel ümber liikluskindlustuse infosüsteem ning juurutatakse remonditööde normeerimistarkvara WinCABAS. Koos uuendatud regulatsiooniga loovad need tehnoloogiaprojektid eelduse klientidele paremaks teenindamiseks.

Kindlustusseltside liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. Liidu eesmärgiks on esindada oma liikmete huve sotsiaal– ja majanduskeskkonna kujundamisel. Liitu kuulub 13 Eestis tegutsevat kindlustusandjat. EKSL on ka tööandjate keskliidu liige. Liit teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.

Autor: Haldusuudised.ee