Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saarniit: saamata jäi maksimumboonus, oleme nördinud
Majanduslangus kärpis Riigi Kinnisvara ASi
juhatuse liikmetele makstud tulemustasu läinud aastal tehtud töö eest
maksimaalsest võimalikust poole väiksemaks.
"Hindasime juhatuse tööd pigem väga heaks kui heaks," kiitis RKASi nõukogu esimees Taavi Rõivas nõukogu nimel juhatuse tööd. "Sellele vaatamata otsustasime, et kuigi tehti väga head tööd, arvestame erandlikult ka üldist majandusseisu ja preemiad jäävad tavapärasest märkimisväärselt väiksemaks," lisas ta.
"Tavapäraselt oleks me umbes poole rohkem maksnud," märkis kinnisvarafirma nõukogu esimees.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Jaak Saarniit rääkis Äripäevale, et juhatuse liikmetele makstavad tulemustasud kujunevad nõukogu otsuse alusel ning vastavalt üldkoosoleku ja nõukogu otsustele kehtestatud mängureegleid järgides. Nõukogu kiitis oma viimastel koosolekutel meie majandustulemused väga heaks, lisas Saarniit. Riigiseadustest lähtuva tulemustasu juhendi alusel oli juhatuse liikmetel, neid on neli, võimalik saada tulemustasu kuni neli kuupalga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Otsustati nelja kuu asemel välja maksta, rõhutan arvatavasti riigi majandusolukorrast tulenevalt, kaks kuud. Võib-olla ise oleme jutumärkides natuke nördinud, kuna Riigi Kinnisvara jaoks oli eelmine aasta rekordaasta," kommenteeris Saarniit kahe kuupalga suurust tulemustasu. Juhatuse esimehel oli enda sõnul "kõrgendatud ootus, hea töö eest saada kuni neli kuud tulemustasu, ükskõik milline on majandusolukord".
Saarniit nentis, et 2008. aasta oli Riigi Kinnisvarale rekordiliste tulemustega aasta ning lisas, et sellele eelnenud 2007. aasta eest kostitati juhatust 3,5 kuupalga suuruse tulemustasuga.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.