• 14.05.09, 08:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sügisest võib Eesti kõrgkoolides tööd alustada mitukümmend välisõppejõudu

Haridus- ja teadusministeerium eraldab välisõppejõudude tasuks enam kui 150 miljonit krooni Euroopa Sotsiaalfondi rahadest, mis võimaldab alates sügisest alustada Eesti kõrgkoolides tööd 31 välisprofessoril.
Haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase sõnul on tegemist Eesti kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohast väga tähtsa otsusega. „Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide strateegilised sihid on seotud rahvusvahelises konkurentsis läbilöömisega. Meie üliõpilaste huvides on see, et rahvusvaheline tase tuleks koju kätte ja et ka siinsed õppeajõud tunnetaksid laiemat konkurentsi" lausus Lukas pressiteates.
„Tänu Euroopa Liidu lisarahastusele saavad ülikoolid maksta välisprofessoritele tavapalgast tundvalt kõrgemat tasu ja seega meelitada siia väga häid õppejõude, kes siin töötatud aastate jooksul mõjutavad tuhandeid tudengeid,“ ütles konkursi läbiviimist korraldanud SA Archimedes kõrghariduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kiisler.
Rahastatud 31st ametikohast 25 on majanduse konkurentsivõime seisukohast võtmetähtsusega valdkondades nagu energeetika, materjaliteadus, infotehnoloogia, ehitustehnika ja arstiteadus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Valdav osa välisprofessoreid alustab tööd Tartu Ülikoolis (14) ja Tallinna Tehnikaülikoolis (10). Sotsiaal- ja humanitaarvallas rahastatakse urbanistika professori ametikohta Eesti Kunstiakadeemias ja Euroopa õiguse professori tööd Tartu Ülikoolis. Toetust leidsid ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli taotlused juhtivate välisõppejõudude kaasamiseks.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele