Eileõhtune uudis selle kohta, et Põhja
ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse Järvevana osas kahtlustuse kohta
Tallinna linnaametnikule pistise andmises, lennutas aktsia hinna täna hommikul
kohe taevasse.
Aktsia hind avanes eilse sulgemishinnaga võrreldes 13,3 protsendi võrra kõrgemal, aga päeva lõpuks taandus tõus 6,67 protsendile, 5,01 kroonile. Kauplemismahuks kujunes ligi 77 tuhat aktsiat. Oma börsiloleku ajaloo jooksul (nn kohtutoimik läks eraldiseisva ettevõttena börsile eelmise aasta augustis), on nii suure kauplemismahuga päevi olnud vaid käputäis.
Ilmselt arvasid nii mõnedki investorid-spekulandid, et sellega on AS Järvevana ning ettevõtte ainus töötaja Toomas Annus maadevahetusega seotud kriminaalasjast prii ning tormasid kohe aktsiaid ostma (minu oletust kinnitavad ka vastavasisulised arutlused erinevates portaalides ja foorumites).
Paraku jäi kiirustajatel esimese ähmiga kahe silma vahele, et kriminaalmenetlus lõpetati vaid ühe menetluse osas, mis on kogu maadevahetuse kriminaalasjaga võrreldes üsna väike asi. Nii prokuratuur kui ka Annus käitusid ilmselt mõistlikult, keskendudes peamiselt maadevahetuse asjale.
Mäletatavasti jagati Ehituskontsern Merko Ehitus mullu kaheks. Praeguse nimega Merko Ehitus jätkas tavapärase ehitustegevusega, aga AS Järvevana (nn kohtutoimik) jäi tegelema maadevahetuse kriminaalasjaga.
Süüdimõistmise korral ähvardaks ettevõtet (nüüd siis Järvevana) kuni 300 miljoni krooni suurune trahv. Järvevanale eraldatigi Merkost eelmisel aastal 300 miljonit krooni võimaliku trahvi ja kohtukulude katteks.
Praegustel Järvevana aktsionäridel on sisuliselt käes optsioon. Juhul kui Annus ja Järvevana süüdi mõistetakse, on investorid oma rahast ilma. Kui aga nad mõistetakse õigeks, on aktsia hinna tõusuvõimalus mitmekordne.
Aktsia eilse sulgemishinna järgi on Järvevana turuväärtus 91 miljonit krooni. Kolmanda kvartali seisuga oli Järvevana bilansis varasid 253,8 miljonit krooni.
1. mail oli ASil Järvevana 942 aktsionäri, neist 678 Eesti eraisikutest kontoomanikku.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.