27. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigi õigusabi seaduse paragrahv 7 loetleb D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige Maiko Kalveti selgitusel riigipoolsest õigusabist keeldumise ühe alusena õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse olemasolu. „Kui Eestis oleks oma õigusabi kindlustanud üle 40% peredest nagu mujal Lääne-Euroopas keskmiselt, oleksid meie hinnangul ka riigi kulud õigusabile vähemalt veerandi võrra väiksemad,“ märkis Kalvet.

Näiteks on Saksamaal oma õigusabikulud kindlustanud 42% peredest. „Lääne-Euroopas on tavaline, et lisaks kodu-, sõiduki- ja elukindlustusele sõlmitakse kohe täiendavat kaitset pakkuv õigusabikulude kindlustus,“ rääkis Kalvet, kelle sõnul on majanduskriisi mõjul hakanud ka Eestis huvi selle kindlustusliigi vastu suurenema. "Õigusabikulude kindlustus on tänavu olnud Eestis ainus kasvav kindlustusvaldkond, mille maht näitas 1. kvartalis ligi 70% kasvu,“ ütles ta.

Kahjujuhtumi korral hüvitab õigusabikulude kindlustus advokaatide, tunnistajate ja ekspertide tasud, riigilõivud, kohtuotsuse järgi väljamõistetud vastaspoole kohtukulu, reisikulu välismaistes kohtutes toimuvatele istungitele ja täitekulu ning tasub vajadusel kliendi eest ka kautsjoni. Eestis algavad õigusabikulude kindlustuse hinnad alates 42 kroonist kuus.

Advokatuur saatis täna justiitsministrile kirja, kus teeb ettepaneku leida võimalusi riigi õigusabiks ettenähtud kulude optimaalseks jagamiseks. Kuigi nõudlus riigi õigusabi järele on märgatavalt suurenenud, kuivab riigi selleks eraldatud raha järjest enam kokku.

Riik on käesoleval aastal oluliselt vähendanud riigi õigusabiks ettenähtud vahendeid ning ees ootavad riigi õigusabile minevate summade täiendavad, üle viie miljoni krooni suurused kärped.

Autor: Haldusuudised.ee