Keemiatööstuse liit: põlevkivi ressursimaks võib tõusta kuni 500%

Liidu teatel on praegune ressursitasu alam-ja ülempiir põlevkivi kaevandamisõiguse eest kehtivas seaduses 6 ja 20 krooni tonni kaevandatud põlevkivi kohta, kuid uues eelnõus toodud piirid on 14,4 ja 100 krooni tonni põlevkivi tonni eest. Samuti puudub eelnõus ülevaaade, kui palju toob kavandatav keskkonnatasu tõus riigieelarvesse tegelikult raha lisaks ja milleks seda kasutatakse.

Roheliste fraktsiooni selgitus, et ühelt poolt tõusevad keskkonnakasutuse tasud ning teisalt luuakse eeldused energia- ja ressursisäästlikuks majanduskasvuks, eelkõige elamu- ja energiasektoris, ei seostu ega ka põhjendu tegeliku keskkonnatasude tõusuga, väidab liit.

Eesti Keemiatööstuse liidu teatel teeb nii suur, kuni viiekordne, erinevus põlevkivi kaevandamise piirmäärade vahel ettevaatlikuks. Olukord, kus põlevkivi kaevandamise piirmäära suuruse rakendamise otsus jääb ainult keskkonnaministri pädevusse, muudab põlevkivist elektrit, õli ning kemikaale töötlevate ettevõtete tuleviku ebakindlaks. Pidevalt mahukaid investeeringuid vajavad põlevkivi töötlevad ettevõtted muutuvad ressursimaksu piirmäärade kääride tõttu pankade silmis laenutaotlejatena kõrgendatud riskiga ettevõteteks. Seega muutub põlevkivist elektri, õli ja kemikaalide tootmine väljasurevaks tööstusharuks, vaatamata sellele, et Eesti on tänaseni tuntud kui juhtiv põlevkivi ümbertöötleja maailmas.