Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
VKG: keskkonnatasude tõus jätab töötuks 1500 inimest
Äripäeva käsutuses Viru Keemia
Grupi 11. juunil peaminister Andrus Ansipile saadetud kiri, milles VKG hoiatab, et
keskkonnatasude seadusemuudatuse jõustumine esitatul kujul toob kaasa
pöördumatult majanduskeskkonda halvendavad mõjud, massilise töötuse kasvu ning
eksporti toetavate tööstuste seiskumise.
Kirjas märgitakse, et ainuüksi VKG-s jääks halvemal juhul töötuks 1500 inimest, sest keskkonnatasude tõus muudaks tänases majandusruumis põlevkiviõli tootmise kahjumlikuks konkurentsivõime kaotamise tõttu.
Samuti kiirendaks keskkonnatasude tõus inflatsiooni kasvu ning muudaks küsitavaks Eesti võime täita eurole üleminekuks vajalikud Maastrichti kriteeriumid.
Kirja koopia said ka majandusminister Juhan Parts, rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja riigikogu rahanduskomisjon.
Loe kirja siit.
Rahanduskomisjon otsustas esmaspäeval tõsta keskkonnatasusid väiksemas mahus - saastetasu määr tõuseb orienteeruvalt 20% võrreldes varem kavandatud kolmekordse tõusuga, nagu nägid ette Eestimaa Rohelised fraktsiooni algsed ettepanekud.
Tavajäätmete ladestamise tasu tõuseb seniselt 156,5 kroonilt tonni kohta 188-le kroonile varem pakutud 470 krooni asemel ning põlevkivi tuha ja poolkoksi ladestamine tõuseb 15,65 kroonilt tonni kohta 18,78 kroonini varem pakutud 62,59 krooni asemel.
Tagaishoidlikumaks jääb ka kaevandustasude tõus. Nii näiteks tõuseb liiva kaevandustasu vaid 10 sendi võrra ehk 3,9 kroonilt 4 kroonini kuupmeetri kohta varem pakutud 8 krooni asemel ja põlevkivi kaevandustasu 2,4 krooni võrra ehk 12 kroonilt 14, 4 kroonini varemas ettepanekus olnud 15 krooni asemel.
Neil minutitel jätkub riigikogus lisaeelarve raames arutelu keskkonnatasude tõstmise ning energeetika- ja keemiatööstuse tuleviku üle.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
2
3
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
4
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
5
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
6
Viimased uudised
Põhjalik küsitlus ja analüüs portreteerivad valdkonna olukorda ilmekalt
Lisatud on korterite tehingute ning müügipakkumiste arvu- ja hinnadünaamika graafik.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele