17. juuni 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kirjas märgitakse, et ainuüksi VKG-s jääks halvemal juhul töötuks 1500 inimest, sest keskkonnatasude tõus muudaks tänases majandusruumis põlevkiviõli tootmise kahjumlikuks konkurentsivõime kaotamise tõttu.

Samuti kiirendaks keskkonnatasude tõus inflatsiooni kasvu ning muudaks küsitavaks Eesti võime täita eurole üleminekuks vajalikud Maastrichti kriteeriumid.

Kirja koopia said ka majandusminister Juhan Parts, rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja riigikogu rahanduskomisjon.

Loe kirja siit.

Rahanduskomisjon otsustas esmaspäeval tõsta keskkonnatasusid väiksemas mahus - saastetasu määr tõuseb orienteeruvalt 20% võrreldes varem kavandatud kolmekordse tõusuga, nagu nägid ette Eestimaa Rohelised fraktsiooni algsed ettepanekud.

Tavajäätmete ladestamise tasu tõuseb seniselt 156,5 kroonilt tonni kohta 188-le kroonile varem pakutud 470 krooni asemel ning põlevkivi tuha ja poolkoksi ladestamine tõuseb 15,65 kroonilt tonni kohta 18,78 kroonini varem pakutud 62,59 krooni asemel.

Tagaishoidlikumaks jääb ka kaevandustasude tõus. Nii näiteks tõuseb liiva kaevandustasu vaid 10 sendi võrra ehk 3,9 kroonilt 4 kroonini kuupmeetri kohta varem pakutud 8 krooni asemel ja põlevkivi kaevandustasu 2,4 krooni võrra ehk 12 kroonilt 14, 4 kroonini varemas ettepanekus olnud 15 krooni asemel.

Neil minutitel jätkub riigikogus lisaeelarve raames arutelu keskkonnatasude tõstmise ning energeetika- ja keemiatööstuse tuleviku üle.

Autor: Haldusuudised.ee