Üürnikud võlgnevad Tallinna linnale 10 miljonit krooni

Tallinna elu- ja äriruumide üürnikud on linnavalitsusele võlgu 10,5 miljonit krooni, võlglaste arv ulatub üle 1700.

Tallinna Linnavaraameti elamumajanduse ja varahalduse teenistuse direktor Priit Pärtelpoeg hindas olukorda stabiilseks. "Talvekuudel on teatav kasv ja kevad-suvel võlg väheneb, aga üldiselt võib öelda, et siiani on üürivõlg üsna stabiilne püsinud," ütles ta.

Eraisikute üürivõlg oli 1. juuni seisuga 7,2 miljonit krooni. Aastavahetusel võlgnesid üürnikud umbes sama palju. Kevad-talvel oli võlg suurem, kuid kütteperioodi lõppedes maksavad paljud inimesed tasapisi võlad ära.

Eluruumi eest on Tallinnale võlgu 1587 peret, millest 773 on võlgu alla kuu. "Ca 50% võlglastest on sellised, kes maksavad alati eelmise kuu arve järgmise kuu algul, kuid võlgade kogusummast moodustab neilt laekuv raha ligikaudu 20%," rääkis Pärtelpoeg.

Äriruumide üürivõlgnevus oli samal ajal 3,3 miljonit krooni ning võlglaste arv küündis umbes 130ni.

Pärtelpoja sõnul eluruumide üüri tõstetud pole, küll aga võeti uued eluruumid kasutusele varasemast kõrgema 25kroonise üüriga ruutmeetrist. Äriruumide üür suureneb korra aastas tarbijahinna indeksi võrra juhul kui selline tingimus lepingus on.

2008. aastal teenis linnavalitsus eluruumide väljaüürimisest 21,2 miljonit krooni ja äriruumide üürist 75,2 miljonit krooni tulu. 2009. aastal planeeritakse eluruumidest saada 23 miljonit krooni ja äriruumidest 75,5 miljonit krooni üüritulu.

Autor: Haldusuudised.ee

Lisa Kinnisvarauudised Google’is eelistatud allikaks

Nii näed Google’is meie lugusid sagedamini.

Seotud lood

Sisuturundus

28.10.26, 14:54

Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Üürnikud võlgnevad Tallinna linnale 10 miljonit krooni

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga