Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
BÖRS: Eesti Telekomi dividendide arvamismäng
Eesti Telekom ei ole oma veidi enam kui
kümne aastase börsajaloo ajal olnud mitte kunagi kasvuaktsiaks. Üksmeelselt on
aga väärtpaberit soovitatud osta ettevõtte makstavate dividendide
pärast.
Eesti Telekom läks börsile 1999. aasta veebruaris emissioonihinnaga 85 krooni aktsia. Kogu selle aja on aktsia loksunud hinnavahemikus 60 kuni 150 krooni, mis on olnud mitte midagi erilist headel aegadel ja päris kobe halbadel.
Alates 2001. aastast on ettevõte omanikutuluna välja maksnud pea kogu teenitud kasumi. Eelneva kaheksa aasta jooksul on kontsern maksnud TeliaSonerale, Eesti riigile ning tuhandetele väikeinvestoritele kokku 9,2 miljardit krooni ehk 75 krooni aktsia kohta. Kui Eesti Telekom suudaks hoida dividendide taset ka järgmiseks aastaks, oleksid IPOl osalejad pelgalt dividendide näol investeeringu tasa teeninud.
Telekomilt saadavad dividendid on teinud ettevõtte aktsia atraktiivseks. Aastaga on selle aktsionäride arv kasvanud pea viiendiku võrra 4463 kontoomanikuni. Viimase börsibuumi haripunktis 2007. aasta veebruaris oli ettevõttel 3300 aktsionäri ehk kolmandiku võrra vähem kui praegu.
Seetõttu on üsna loomulik, et analüütikud on hakanud prognoosima, kui palju võiks Eesti Telekom järgmisel aastal dividende maksta. Kui tase säiliks, oleks aktsia dividenditootlus 15 protsenti.
Nädala alguses tegi otsa lahti teisel pool lauda istuv kolleeg Tarvo Vaarmets, kes ennustas, et Telekom maksab dividendideks 7-8 krooni aktsia kohta. Paar päeva hiljem said oma analüüsidega valmis ka LHV Pank ja Swedbank.
Ehkki LHV analüütik Kristo Oiderma hindas ettevõtte majandustulemusi järjekordselt nõrkadeks, ennustab ta siiski optimistlikult, et veidi vähem kui aasta pärast saavad aktsionärid omanikutuluna 9,1 krooni aktsia kohta.
Swedbanki analüütik Marko Daljajev pakub välja kaks võimalikku stsenaariumi - 10,5 krooni (siis peab ettevõte laenu võtma) ja 7,35 krooni aktsia kohta.
On aga ka võimalus, et Eesti riik võib häda sunnil oma osalusest loobuda ja suuromanik TeliaSonera teha ülevõtmispakkumise. Siis saavad väikeaktsionärid heal juhul vaid pisikese preemia.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?
Enimloetud
1
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
2
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
3
Viimased uudised
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
Konverentsid
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele