Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sajaani-Šušenskoje hüdrojaama taastamine maksab 14 mld krooni
Vene energeetikaminister hindas
täna Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama avariijärgse taastamise kulusid
40 mld rublale (13,88 mld krooni) ehk neli korda eilsest kallimaks ning see toob
regioonis kaasa elektri hinnatõusu.
Eile hindas jaama omaniku OAO RusGidro juht Boriss Boguš kulusid 10 mld rublale (3,47 mld krooni), vahendas Interfaks. Kohale sõitnud minister Sergei Šmatko sõnul on ka neli korda suurema hinna puhul asi „praktiliselt tasuta“ saadud, kuivõrd kulud teeb tasa jaama võimsuse suurendamine. Varasemate 640 MW asemele tulevad 730 MW agregaadid, Šmatko kinnitusel on taoline võimsuse tõstmise võimalus projektis ette nähtud ja kõigi kümne agregaadi võimsamaga asendamisel (koguvõimsus 7300 MW) teenib RusGidro taastamise kulud tasa.
Tegu on Eestile elektrit tootvaist Narva jaamadest umbes kolm korda võimsama rajatisega (Eesti + Balti elektrijaama elektrivõimsus kokku 2380 MW).
Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama masinasaali sisu tuleb õnnetuse järel asendada 90% ulatuses. Minister rõhutas, et jaama taastamine on igal juhul kasulik, kuivõrd hüdroelektrijaama hinnast 80% moodustav tamm õnnetuses kannatada ei saanud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
RusGidro on teatanud palvest riiklikule hinnateenistusele uuesti indekseerida 2010. a elektritariifid arvestades jaama taastamise kuludega ehk küsida varem plaanitust suuremat hinnatõusu. Selleks sammuks on olemas energeetikaministri heakskiit.
Seni on esmaspäeva varahommikul juhtunud õnnetuse paigas leitud 12 hukkunut ja 15 vigastatut, 62 inimest on tunnistatud teadmata kadunuks ning on suure tõenäosusega surnud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.