Riik seab elukoha müügi maksuvabastusele piirangu

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu kohaselt kehtestatakse maksusoodustuse saamiseks periood, mille jooksul tuleb korterit või maja elukohana kasutada. Elukoha määratlemisel soodustuse rakendamiseks võetakse edaspidi aluseks eelkõige rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed.

Praegu kehtiv tulumaksuseadus ei näe piisava selgusega ette maksuvabastuse tingimusi, mistõttu on põhimõtteliselt võimalik seda kasutada ka eluruumi puhul, kus elati kasvõi ainult mõne päeva jooksul. Praktikas tähendas see, et seaduse mõttest kõrvale hiilides on võimalik maksuvabastust kasutada ka näiteks edasimüügi eesmärgil soetatud kinnisvara võõrandamisel, märkis ministeerium.

Tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevalt võib isikul olla mitu elukohta ning elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kui isikul on üheaegselt mitu elukohta, pole riigi seisukohast põhjendatud nende kõigi võõrandamisel maksuvabastuse võimaldamine. Maksuvabastuse esmane eesmärk on võimaldada isikul soetada võõrandatud eluaseme asemele uus samaväärne, mitte piiramatu maksuvaba kinnisvaratulu tagamine, teatas rahandusministeerium.

Eelnõu kohaselt on kinnisasja, elamuühistu liikmemaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu maksuvaba, kui maksumaksjal oli seal elukoht vähemalt 12 kuul kahe aasta kestel enne võõrandamist. Kehtiva seaduse kohaselt on nõutav elukohana kasutamine kuni võõrandamiseni, eelnõu on selles suhtes seega mõnevõrra paindlikum, seisab eelnõu seletuskirjas.

Kuigi reeglina peaks isiku alaline elukoht langema kokku tema residentsusega, on ka võimalik, et Eesti resident elab välisriigis. Tagamaks kooskõla EÜ õigusega, antakse maksuvabastus seetõttu ka olukorras, kus elukoht ei ole registreeritud Eesti rahvastikuregistris, vaid muu lepinguriigi sarnases registris.

Elukoha omamise või kasutamise minimaalse perioodi seadmine maksuvabastuse tingimuseks on rahvusvahelises praktikas levinud. Naaberriikidest on näiteks Leedus kinnisvara müük maksuvaba, kui isikul oli seal registreeritud elukoht vähemalt kahe aasta jooksul (või lühema aja jooksul, kui saadud tulu kasutati uue elukoha soetamiseks) või kui kinnisvara omandati vähemalt kolm aastat tagasi. Lätis on maksuvaba üle 12 kuu omatud kinnisvara võõrandamine. Soomes on eluruumi müük maksuvaba, kui maksumaksja on seda kasutanud alalise elukohana järjest vähemalt kahe aasta jooksul.

Elukoha võõrandamise maksuvabastuse reeglite kitsendamist (nt minimaalse elukohana kasutamise perioodi kehtestamine või suvilate müügist saadud tulu maksuvabastusest loobumine) soovitas Eestil kaaluda ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) oma hiljutises raportis.

Autor: Haldusuudised.ee