3. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peame arvestama, et elame maailmas, kus tehnoloogia areng on teabe varastamise muutnud üha lihtsamaks. Arvuti sisu mahub mälupulgale ja enamik meist kannab pidevalt kaasas salvestusseadet – mobiiltelefoni.

Tuleks eristada majandusluuret ja tööstusspionaaži. Majandusluure tunneb huvi välisriigi majandusressursside, majandustegevuse ja majanduspoliitika vastu tervikuna, hõlmates nii tootmist, tarbimist, finantse, maksundust, kaubandust jt rahvusvahelise äri aspekte.

Tööstusspionaaži mõiste on kitsam ja see on suunatud pigem omandiõiguste (info, tehnoloogia) ebaseaduslikule hankimisele. Lihtsalt öeldes: uue tehnoloogia väljatöötamiseks ei hakata ressursse kulutama, vaid see varastatakse konkurentide käest. Tööstusspionaaži alla käib ka äri- ehk korporatiivne luure – üritatakse varastada ideid, ärisaladusi jne.

Mõlemas valdkonnas tegutsevad riigid ja ettevõtted tihti koos. Riigid on huvitatud majanduse tugevdamisest, tehnilise arengu kiirendamisest, arenduskulude kokkuhoiust; sõjaliste, tehniliste, poliitiliste ja majanduslike programmide edendamisest jne.

Ettevõtete puhul on huvi suunatud eelkõige kasumi suurendamisele.

Kõige suurem huvi on majandusluures suunatud IT, bio- ja kõrgtehnoloogia vastu. Suur on huvi ka transpordi- ja relvastustehnoloogia, energeetikauuringute, inseneriteaduste, keemia- ja finantssektori vastu.

Riigi julgeoleku seisukohalt on tugev majandus võtmetähtsusega. Kaitsepolitseiameti kui julgeolekuasutuse üks äärmiselt oluline töösuund on Eesti ettevõtete jaoks olulise teabe kaitse, et tagada ettevõtete konkurentsis püsimist ning kokkuvõttes tugevat majandust. Siin on kaitsepolitsei alati valmis nõu ja jõuga abiks olema.

Loomulikult saame ettevõtteid abistada vaid koostöös. Seepärast soovitame küsimuste või probleemide tekkides julgesti meie poole pöörduda. Sarnaselt füüsiliste isikutega on ka juriidilised isikud riigi kaitse all.

Praegu on väljastatud riigisaladuse töötlemisluba 31 ettevõttele. See arv suureneb, sest paljud ettevõtted on mõistnud, et see luba annab neile konkurentsieelise riigihangetel, mille raames tuleb kokku puutuda ka riigi julgeoleku seisukohast olulise infoga. Samuti on neil paremad võimalused NATO korraldatavatel rahvusvahelistel hangetel osalemiseks.

Töötlemisluba taotlevate ettevõtete puhul viiakse ettevõtte suhtes läbi julgeolekukontroll. Selle tulemusi aktsepteerivad ka teised NATO ja ELi riigid, juhul kui ettevõttel peaks tekkima soov osaleda rahvusvahelistel salastatud teabe töötlemist eeldavatel hangetel.

Autor: Haldusuudised.ee