Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kapo komissar: luuret huvitab energiasektor
Kaitsepolitsei on täheldanud välisriikide
eriteenistuste huvi Eestis eelkõige energiasektoriga seonduvates küsimustes.
Atraktiivsed on näiteks põlevkivitööstus ja sellega seonduvad tehnoloogiad,
samuti erinevate energiakandjate transiidiküsimustega seonduv ning tuumaenergia
kasutuselevõtu võimalused.
Peame arvestama, et elame maailmas, kus tehnoloogia areng on teabe varastamise muutnud üha lihtsamaks. Arvuti sisu mahub mälupulgale ja enamik meist kannab pidevalt kaasas salvestusseadet – mobiiltelefoni.
Tuleks eristada majandusluuret ja tööstusspionaaži. Majandusluure tunneb huvi välisriigi majandusressursside, majandustegevuse ja majanduspoliitika vastu tervikuna, hõlmates nii tootmist, tarbimist, finantse, maksundust, kaubandust jt rahvusvahelise äri aspekte.
Tööstusspionaaži mõiste on kitsam ja see on suunatud pigem omandiõiguste (info, tehnoloogia) ebaseaduslikule hankimisele. Lihtsalt öeldes: uue tehnoloogia väljatöötamiseks ei hakata ressursse kulutama, vaid see varastatakse konkurentide käest. Tööstusspionaaži alla käib ka äri- ehk korporatiivne luure – üritatakse varastada ideid, ärisaladusi jne.
Mõlemas valdkonnas tegutsevad riigid ja ettevõtted tihti koos. Riigid on huvitatud majanduse tugevdamisest, tehnilise arengu kiirendamisest, arenduskulude kokkuhoiust; sõjaliste, tehniliste, poliitiliste ja majanduslike programmide edendamisest jne.
Ettevõtete puhul on huvi suunatud eelkõige kasumi suurendamisele.
Kõige suurem huvi on majandusluures suunatud IT, bio- ja kõrgtehnoloogia vastu. Suur on huvi ka transpordi- ja relvastustehnoloogia, energeetikauuringute, inseneriteaduste, keemia- ja finantssektori vastu.
Riigi julgeoleku seisukohalt on tugev majandus võtmetähtsusega. Kaitsepolitseiameti kui julgeolekuasutuse üks äärmiselt oluline töösuund on Eesti ettevõtete jaoks olulise teabe kaitse, et tagada ettevõtete konkurentsis püsimist ning kokkuvõttes tugevat majandust. Siin on kaitsepolitsei alati valmis nõu ja jõuga abiks olema.
Loomulikult saame ettevõtteid abistada vaid koostöös. Seepärast soovitame küsimuste või probleemide tekkides julgesti meie poole pöörduda. Sarnaselt füüsiliste isikutega on ka juriidilised isikud riigi kaitse all.
Praegu on väljastatud riigisaladuse töötlemisluba 31 ettevõttele. See arv suureneb, sest paljud ettevõtted on mõistnud, et see luba annab neile konkurentsieelise riigihangetel, mille raames tuleb kokku puutuda ka riigi julgeoleku seisukohast olulise infoga. Samuti on neil paremad võimalused NATO korraldatavatel rahvusvahelistel hangetel osalemiseks.
Töötlemisluba taotlevate ettevõtete puhul viiakse ettevõtte suhtes läbi julgeolekukontroll. Selle tulemusi aktsepteerivad ka teised NATO ja ELi riigid, juhul kui ettevõttel peaks tekkima soov osaleda rahvusvahelistel salastatud teabe töötlemist eeldavatel hangetel.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele