Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuuleparkide merre ehitamine saab seadusliku aluse
Täna kiideti valitsuse istungil heaks
eelnõu, mis reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste,
näiteks tuuleparkide ehitamist. Seni vastav regulatsioon puudus.
Sadamate ja teiste avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ning samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni võttis riigikogu vastu sadamaseaduses selle aasta juunis, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
„See eelnõu on oluline energeetika jaoks. Me loome kindluse tulevasteks investeeringuteks meretuuleparkidesse, anname tööd ja loome uusi töökohti," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Selleks, et avalikku veekogusse ehitada, peab soovija taotlema kõigepealt hoonestusloa valitsuselt. Hoonestusluba on tähtajaline, see kehtib üldjuhul 50 aastat. Luba annab õiguse avaliku veekogu põhjaga ühendatud, kuid kaldaga mitteühendatud ehitise ehitamiseks. 50 aasta möödudes on õigus taotleda loa pikendamist järgnevaks perioodiks.
Hoonestusloa alusel tehtud ehitis on hoonestusloa oluline osa ja kuulub hoonestusloa omanikule. See ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud avalikku veekogusse ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks – ehitusluba ja kasutusluba on vaja täiendavalt taotleda tavalises korras. Erinevus on siinkohal, et avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamiseks annab ehitusloa ja hiljem selle ehitise kasutamiseks kasutusloa tehnilise järelevalve amet, mitte kohalik omavalitsus. Selle põhjenduseks on asjaolu, et avalikud veekogud ei ole kohalike omavalitsuste haldusterritoorium.
Ehitise koormamise eest peab omanik tasuma riigile igal aastal hoonestustasu, milleks on kindel protsent maa keskmisest väärtusest, mis tuuleparkide puhul on 7 protsenti tootmismaa keskmisest väärtusest, muude ehitiste puhul 4% vastava sihtotstarbega maa keskmisest väärtusest. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemusena. Hoonestustasu suuruse arvestamise eeskujuks on võetud riigimaale hoonestusõiguse seadmise tasud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele