Tuuleparkide merre ehitamine saab seadusliku aluse

Sadamate ja teiste avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ning samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni võttis riigikogu vastu sadamaseaduses selle aasta juunis, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

„See eelnõu on oluline energeetika jaoks. Me loome kindluse tulevasteks investeeringuteks meretuuleparkidesse, anname tööd ja loome uusi töökohti," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Selleks, et avalikku veekogusse ehitada, peab soovija taotlema kõigepealt hoonestusloa valitsuselt. Hoonestusluba on tähtajaline, see kehtib üldjuhul 50 aastat. Luba annab õiguse avaliku veekogu põhjaga ühendatud, kuid kaldaga mitteühendatud ehitise ehitamiseks. 50 aasta möödudes on õigus taotleda loa pikendamist järgnevaks perioodiks.

Hoonestusloa alusel tehtud ehitis on hoonestusloa oluline osa ja kuulub hoonestusloa omanikule. See ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud avalikku veekogusse ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks – ehitusluba ja kasutusluba on vaja täiendavalt taotleda tavalises korras. Erinevus on siinkohal, et avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamiseks annab ehitusloa ja hiljem selle ehitise kasutamiseks kasutusloa tehnilise järelevalve amet, mitte kohalik omavalitsus. Selle põhjenduseks on asjaolu, et avalikud veekogud ei ole kohalike omavalitsuste haldusterritoorium.

Ehitise koormamise eest peab omanik tasuma riigile igal aastal hoonestustasu, milleks on kindel protsent maa keskmisest väärtusest, mis tuuleparkide puhul on 7 protsenti tootmismaa keskmisest väärtusest, muude ehitiste puhul 4% vastava sihtotstarbega maa keskmisest väärtusest. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemusena. Hoonestustasu suuruse arvestamise eeskujuks on võetud riigimaale hoonestusõiguse seadmise tasud.

Autor: Haldusuudised.ee