Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuuleparkide merre ehitamine saab seadusliku aluse
Täna kiideti valitsuse istungil heaks
eelnõu, mis reguleerib avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste,
näiteks tuuleparkide ehitamist. Seni vastav regulatsioon puudus.
Sadamate ja teiste avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ning samuti veekaablite ehitamise regulatsiooni võttis riigikogu vastu sadamaseaduses selle aasta juunis, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
„See eelnõu on oluline energeetika jaoks. Me loome kindluse tulevasteks investeeringuteks meretuuleparkidesse, anname tööd ja loome uusi töökohti," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Selleks, et avalikku veekogusse ehitada, peab soovija taotlema kõigepealt hoonestusloa valitsuselt. Hoonestusluba on tähtajaline, see kehtib üldjuhul 50 aastat. Luba annab õiguse avaliku veekogu põhjaga ühendatud, kuid kaldaga mitteühendatud ehitise ehitamiseks. 50 aasta möödudes on õigus taotleda loa pikendamist järgnevaks perioodiks.
Hoonestusloa alusel tehtud ehitis on hoonestusloa oluline osa ja kuulub hoonestusloa omanikule. See ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud avalikku veekogusse ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks – ehitusluba ja kasutusluba on vaja täiendavalt taotleda tavalises korras. Erinevus on siinkohal, et avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamiseks annab ehitusloa ja hiljem selle ehitise kasutamiseks kasutusloa tehnilise järelevalve amet, mitte kohalik omavalitsus. Selle põhjenduseks on asjaolu, et avalikud veekogud ei ole kohalike omavalitsuste haldusterritoorium.
Ehitise koormamise eest peab omanik tasuma riigile igal aastal hoonestustasu, milleks on kindel protsent maa keskmisest väärtusest, mis tuuleparkide puhul on 7 protsenti tootmismaa keskmisest väärtusest, muude ehitiste puhul 4% vastava sihtotstarbega maa keskmisest väärtusest. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemusena. Hoonestustasu suuruse arvestamise eeskujuks on võetud riigimaale hoonestusõiguse seadmise tasud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele