EAS: Google olnuks Eestis suuruselt kolmas välisinvesteering

PwC siis veel tundmatu klient nõudis 50-150 hektari suurust tööstusmaad, elektrit võimsusega 30MW ja jahutusvett sada liitrit minutis kümne megavati kohta. "Selle info põhjal sai kohe spekuleeritud paari kolleegiga, et tegemist on Google’iga," kinnitas Viirg tagantjärele.

Lisaks Eestile ja Soomele sondeeris Google konsultatsioonifirma kaudu pinda paljudes teisteski riikides, lähinaabritest näiteks Leedus.

Nädala jooksul sooviti võimalike asukohtade pakkumisi, samuti infot elektrienergia, sidevõimaluste, riigi maksupoliitika ja seadusandluse, välisinvestoritele pakutavate eelistuste jms kohta.

Nõutud tingimustele – just elektrit ja vett silmas pidades – vastasid Eestis toona ainult tööstusmaad ja tehnopargid Kohtla-Järve ja Narva piirkonnas.

"Arvestades nõudmisi asukohale, siis ainsaks eeliseks Eesti puhul oleks olnud töötasu ja ka hea lairiba ühendus välismaailmaga," ütles Viirg. "Miinusteks oli kindlasti elektri küllaltki kõrge hind lõpptarbijale – see on ka välja toodud mitmes konkurentsi edetabelis – ja igasuguste eelistuste puudumine välisinvestoritele," lisas ta.

Seetõttu Eesti Google'i valikus esimesest ringist kaugemale ei jõudnud. Viirgi sõnul sai ühtlasi selgeks, et Eestis on praktiliselt võimatu leida 50 hektarist suuremat ühes tükis tööstusmaad.

Hiigelinvesteeringu riiki toomisega oli Eestis seotud kaks inimest EASist pluss veel paar töötajat Ida Viru Ettevõtluskeskusest. Mida on Eestil sellest kogemusest õppida? "Väga oluliseks saavad isiklikud kontaktid ja suhtevõrgustik ja kiirus õigel ajal õiges kohas olla," vastas Viirg.

Samas lisas ta, et Eesti konkurentsieelis välisinvestorite silmis langeb. "Põhjuseks jäik maksusüsteem (erandeid ja soodustusi pole), kui ka mitmete tegevuskulude (kommunaalkulud, kommunikatsioon, palgad) hinna/kvaliteedi kehv suhe," selgitas EASi esindaja USAst meilitsi antud intervjuus.