Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ei tea ametnike palga suhet SKPsse
Läti tahab hoida avaliku sektori palgakulu
alla 7% SKPst. Eestis pole aga avaliku sektori palkade suhe SKPsse teada.
Läti valitsus lubab kulude kärpimist jätkata ka 2011. aastal ja sealt edasi. Välja on toodud kaks valdkonda – 2010. aasta avaliku sektori reform, mis hoiaks avaliku sektori palgad allpool 7% piiri SKPst ja eeldab seega täiendavaid palgakärpeid.
Teemat kommenteerides ütles rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Aben, et Eestis võrreldavat numbrit on raske öelda, kuna pole teada, mis metoodikat on ikkagi lätlased 7% arvutamisel kasutanud.
„Kui võtta Eestis ainult avalik haldus ja palgakuluks brutopalk ja sotsiaalmaks, siis oleks 2008. aasta kohta see suhe 4,8% SKPst. Ning see on vana aegrea järgi – seal, kus SKP nominaalne tase oli 248 miljardit,“ selgitas Aben.
Ta lisas, et see pole ilmselt võrreldav Läti 7%ga, kuna tuleks võtta ka haridusest ja tervishoiust avaliku sektori osa.
„Kui panna avalik haldus, haridus ja tervishoid kokku, siis nende palgakulude osakaal SKPst oli eelmisel aastal 11,5%. Aga seal on sees ka erasektori osa ning ma ei tea kui palju see on. See arvepidamine, mida statistikaamet peab selles osas vahet ei tee,“ ütles analüütik.
Sellest, kas ka Eesti võiks sarnaselt Lätile sama sammu astuda ning täiendavaid palgakärpeid riigiameteis teha, rääkis Aben, et asja üks külg on see, kui haridus ja tervishoid avalikku haldusesse kaasata ning vaadata millises suhtes on riigiametnike, (näiteks kohalike omavalitsuste ametnike, lasteaia -, kooliõpetajate, ülikooli õppejõudude, arstide, õdede ja kolmanda taseme meditsiinipersonali) palgad erasektori palkadega ja kuidas siis oleks moraalses plaanis põhjendatud kellegi palka tõsta või langetada.
„Kuid teine külg on fiskaalne, kuidas ta riigieelarve tasakaalule mõjub ja selle kaudu euro kriteeriumi täitmisele,“ lisas ta. „See vajab põhjalikumat analüüsi, kelle palka oleks põhjendatud avalikus sektoris veel kärpida ning kui palju. Kuid see on puhtalt poliitiline küsimus,“ märkis Aben.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele