Eesti ei tea ametnike palga suhet SKPsse

Läti valitsus lubab kulude kärpimist jätkata ka 2011. aastal ja sealt edasi. Välja on toodud kaks valdkonda – 2010. aasta avaliku sektori reform, mis hoiaks avaliku sektori palgad allpool 7% piiri SKPst ja eeldab seega täiendavaid palgakärpeid.

Teemat kommenteerides ütles rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Aben, et Eestis võrreldavat numbrit on raske öelda, kuna pole teada, mis metoodikat on ikkagi lätlased 7% arvutamisel kasutanud.

„Kui võtta Eestis ainult avalik haldus ja palgakuluks brutopalk ja sotsiaalmaks, siis oleks 2008. aasta kohta see suhe 4,8% SKPst. Ning see on vana aegrea järgi – seal, kus SKP nominaalne tase oli 248 miljardit,“ selgitas Aben.

Ta lisas, et see pole ilmselt võrreldav Läti 7%ga, kuna tuleks võtta ka haridusest ja tervishoiust avaliku sektori osa.

„Kui panna avalik haldus, haridus ja tervishoid kokku, siis nende palgakulude osakaal SKPst oli eelmisel aastal 11,5%. Aga seal on sees ka erasektori osa ning ma ei tea kui palju see on. See arvepidamine, mida statistikaamet peab selles osas vahet ei tee,“ ütles analüütik.

Sellest, kas ka Eesti võiks sarnaselt Lätile sama sammu astuda ning täiendavaid palgakärpeid riigiameteis teha, rääkis Aben, et asja üks külg on see, kui haridus ja tervishoid avalikku haldusesse kaasata ning vaadata millises suhtes on riigiametnike, (näiteks kohalike omavalitsuste ametnike, lasteaia -, kooliõpetajate, ülikooli õppejõudude, arstide, õdede ja kolmanda taseme meditsiinipersonali) palgad erasektori palkadega ja kuidas siis oleks moraalses plaanis põhjendatud kellegi palka tõsta või langetada.

„Kuid teine külg on fiskaalne, kuidas ta riigieelarve tasakaalule mõjub ja selle kaudu euro kriteeriumi täitmisele,“ lisas ta. „See vajab põhjalikumat analüüsi, kelle palka oleks põhjendatud avalikus sektoris veel kärpida ning kui palju. Kuid see on puhtalt poliitiline küsimus,“ märkis Aben.

Autor: Haldusuudised.ee