Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtkiri: üks valus kärbe veel. Viimane?
Uuel aastal peavad riigiasutused kärpima
kulusid veel 9 protsenti. See on karm kärbe, eriti neile, kes tänavu on juba
kulud kohusetundlikult ja kokkulepitud ulatuses kokku tõmmanud, ja ka neile, kel
palgakulu on suurim kulu. Näiteks tööinspektsioonil moodustab palgakulu kõigist
kuludest 85 protsenti ning selle asutuse palgad on olnud läbi aegade
riigiametite väikseimad.
Kui 9protsendiline kärbe suudab hoida eelarve kulud ja tulud tasakaalus, siis tuleb see ära teha. Valus on, aga valikut ju ei ole, sest ka riik - nagu erasektor - saab kulutada just nii palju, kui tulusid laekub. Parematest aegadest kõrvalepandut tuleb ikkagi hoida vältimatute kulude katmiseks, igapäevastega tuleb hakkama saada püksirihma kõvasti pingutades.
Riigiametid pelgavad, et töötajad võivad järjekordse palgakärpe pärast ametist lahkuda. Tööturu situatsioon sellist käitumist just ei soosi. Erasektorile selline olukord aga ilmselt isegi meeldiks - turule tuleks rohkem töövõimelisi tööotsijaid, konkurents tiheneks ning ettevõtjal on paremad šansid leida endale paremat tööjõudu, kui see õnnestus mitmelgi viimasel aastal. Eks lasksidki erasektori tööjõus aadrit avaliku sektori meeletu kiirusega kasvanud palgad. Nüüd saaks erasektor revanši.
Oleneb muidugi riigiasutuse juhtidest, kui paljud ametnikud-teenistujad lahkuvad ametist tegelikult - kulusid saab koomale tõmmata ka diferentseerides palgakärpe suurust. Kärpides osal 9 protsenti, mõnel 5, mõnel madalamapalgalisel jättes palga hoopis muutmata ja selle asemel väheneks näiteks hoopis juhtide palk keskmisest rohkem.
Osa kärpest on võimalik ka hoopis muude kulude, näiteks kommunaalkulude arvel teha. Või loobuda mittevajalikest ruumidest. Kindlasti leitakse muidki viise, kuidas kulusid vähendada, et säilitada vajalikud töötajad.
Teenimatult vähe tähelepanu on valitsus osutanud teemale, millised teenused võiks riik üle anda erasektorile või võiks mõni amet osutada koos eraettevõttega. Näiteks tegid kuus ettevõtet hiljuti ettepaneku raamatupidamisteenuse osutamiseks. Valitsuse vastust pole siiani.
Siit võiks tulla lahendus, kuidas mitte ainult kärpida eelarve tasakaalu tarbeks, vaid selleks, et avaliku sektori kulutused jääksid ka edaspidi mõistlikesse piiresse. Ansipi sõnul on valitsus tänavu suutnud eelarvepositsiooni parandada 16 miljardi krooni ulatuses ja kokkulepped on veel kolmele miljardile. Need arvud annavad aimu, kui palju tegelikult olid avalikud kulud üle paisutatud.
Loodame, et see on viimane hädaoludes tehtud kärbe. Riik peab suutma riigi kombel toimida. See käib ka hea aja kohta, mil valitsuselgi on kiusatus rikkuri kombel laristada. Ansipi valitsus sai hea õppetunni. Oma vigadest pidigi olema kõige parem õppida.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Viimased uudised
Tõenäoliselt on tegemist viimaste aastate suurima üksikobjekti jaekinnisvaratehinguga Balti riikides
Uuri, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele