Venemaa hüdroenergiatootja OAO RusHydro korraldab 10protsendilise täiendava aktsiaemissiooni, mis siiski katab vaid veidi üle poole Sajano-Šušenskaja hüdroelektrijaama taastamise 40 miljardi rubla (14 miljardi krooni) suurusest kulust.
Nominaaliga müües saaks aktsiate eest 26,9 miljardit rubla (9,36 miljardit krooni), kirjutas täna Kommersant. Ostjatena on oodatud riiklikud pangad, kes sellise soovi olemasolust täna veel rääkida ei tahtnud. Emissiooni korraldamise kavast teatas eile energeetikaminister Sergei Šmatko.Emissiooni maht pole veel kindlaks määratud, kuid ministri selgitusel on piiriks riigi enamusosaluse säilitamise nõue ehk müüa võib umbes 10 protsenti aktsiaid. Riigi osalus hüdroenergia tootmist korraldavas aktsiaseltsis on praegu 61,93 protsenti. Emissioonis osalejate ring on piiratud riiklike finantsinstitutsioonidega. Neid jätkub Venemaal ka kommertspanganduses.RusHydro jaoks on uus aktsiaemissioon kolmas, varasemad on läinud investeerimisprogrammi finantseerimiseks ja suures osas on ostja olnud riik. Praegune aktsiakapital on 269 miljardit rubla (93,6 miljardit krooni). Enne elektrijaama avariid koteeriti rublase nominaaliga aktsiat turul 1,3 rublaga, selle järel 1,11 rublaga. Eelmisel, juulis toimunud emissioonil ületas nõudlus pakkumise kaks korda.Ak Bars Finansi analüütik Jelena Juškova eeldas, et riiklikel pankadel tuleb praegu RusHydro aktsiaid omandada, kuna „Sajano-Šušenskaja jaama puudumine alandab RusHydro investeerimisatraktiivsust“. Analüütikute sõnul vajavad investorid enne otsuste langetamist lõplikku selgust tööde mahust jaamas ja projekti finantseerimise struktuurist.ROSNO kindlustus tunnistas 17. augustil toimunud 75 hukkunuga õnnetuse eelmisel nädalal kahjujuhtumiks, poliis näeb ette kahjude hüvitamise kuni 200 miljoni dollari (2,128 miljardi krooni) ulatuses. See summa makstaks kindlustusspetsialistide sõnul välja siiski vaid objekti täieliku hävimise puhul.Elektrijaama kümnest agregaadist hävis või vajab remonti üheksa. Ilmselt on ikkagi tegu suurima võimaliku kindlustushüvitisega Venemaal, senine rekord oli üle kahe miljardi rubla (700 miljoni krooni) 2006.aaastal. Sellise suurusjärgu summa väljamaksmine võib kindlustajal võtta aega poolest kuni pooleteise aastani.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele