Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus eelistab eestimaist
Maa-amet on riigieelarve lappimiseks
suunanud kiirmüüki kinnistud, mis ainult kohalikele võiksid meeltmööda olla,
seetõttu jääb Eestisse tulemata sadu miljoneid kroone välisinvesteeringuid, sest
välisfondide jaoks ei ole maa väikeste tükkide kaupa kokkuostmine mõttekas.
Eesti ühe suurema eramaaomaniku Aivar Berzini sõnul ei kavatse ta enda ettevõttega oksjonitel osaleda, sest grupi portfelli ei ole enam vaja metsamaad juurde osta. "Jälgime vaid enda kinnistutega piirneva maa müüki, et hilisema huvi korral eelisostuõigust kasutada," lisab Berzin.
Metsamajandamisega tegeleva ASi Fest-Forest juhataja Toomas Kamsi hinnangul lõikas riik ühekaupa pisikesi kinnistulappe müües näppu, sest esiteks kulub nii väikeste maatükkide müügiks rohkem aega ja teiseks ei ole sugugi kindel, et uued omanikud ka kohusetundlikult metsa majandada suudavad.
Kinnistute hind kallim kui buumi ajal
"Tutvustasime müüki paisatud kinnistuid ka kahele Ameerika metsandussektorisse investeerivale fondile, kuid neid see pakkumine ei huvitanud. Riik müüb praegu umbes 20 000 hektarit maad jupikaupa, aga fondid ostaksid maad alates 5000 hektarist korraga ja reaalse turuhinnaga. Kui buumiaastad olid, siis müüdi hektarit keskmiselt 20 000-25 000 krooniga, nüüd küsib riik suuremat alghinda. See on ebareaalne. Sellise hinnaga võidaksegi osta ainult emotsiooni ajel põrsast kotis," leiab Kams.
Pealegi ei selgu Kamsi sõnul pakkumisinfost, millise struktuuriga metsaga on tegemist. "Kui tahaksime ikkagi midagi osta, siis peaksime ise kinnistud läbi sõitma ja inventuuri korraldama, aga see maksaks päris palju."
Endiste Sylvesteri omanike metsamajandamise firma Metsatervenduse OÜ tegevdirektor Ants Erik aga on riigi sooviga müüa just tükikaupa pisikesi kinnistuid väga rahul.
Riik tegi eelluuret ja kaardistas ostusoovijad
"Meile see väga sobib. Riigi seisukohast on õige, et oksjonitel antakse võimalus kinnistuid osta kohalikele inimestele ja ettevõtetele. Ma millegipärast arvan, et kui riik paiskaks müüki korraga näiteks 5000 või 10 000 hektarit maad ühes tükis, siis jääks see kas müümata või peaks selle hinna kujundama ostja jaoks nii rentaabliks, et müüjal ei oleks sest enam kuigipalju kasu," arutleb Erik, kes kavatseb oksjonitel osaleda.
Loe täispikka lugu Äripäeva paberlehe veebipeegeldusest siit, mille lugeja peab olema Äripäeva tellija. Võimalik on paberlehe lugusid veebist lugeda ka päevapiletiga, mida saab osta siit.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kontsept Arhitektuuribüroo poolt projekteeritud korterelamu Tartus Peetri tänav 7 pakub varasema mahajäetud hoone asemel üksnes silmailu. Aastakümneid varjusurmas olnud hoone on saanud uue hingamise, stiilse hoovimaja ja uued elanikud.
Enimloetud
4
Hetkel kuum
Suurim väljakutse lähema aasta jooksul saab tõenäoliselt olema edasilükatud äriotsuste kuhjumine
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele