Maa-amet on riigieelarve lappimiseks suunanud kiirmüüki kinnistud, mis ainult kohalikele võiksid meeltmööda olla, seetõttu jääb Eestisse tulemata sadu miljoneid kroone välisinvesteeringuid, sest välisfondide jaoks ei ole maa väikeste tükkide kaupa kokkuostmine mõttekas.
Eesti ühe suurema eramaaomaniku Aivar Berzini sõnul ei kavatse ta enda ettevõttega oksjonitel osaleda, sest grupi portfelli ei ole enam vaja metsamaad juurde osta. "Jälgime vaid enda kinnistutega piirneva maa müüki, et hilisema huvi korral eelisostuõigust kasutada," lisab Berzin.
Metsamajandamisega tegeleva ASi Fest-Forest juhataja Toomas Kamsi hinnangul lõikas riik ühekaupa pisikesi kinnistulappe müües näppu, sest esiteks kulub nii väikeste maatükkide müügiks rohkem aega ja teiseks ei ole sugugi kindel, et uued omanikud ka kohusetundlikult metsa majandada suudavad.
Kinnistute hind kallim kui buumi ajal
"Tutvustasime müüki paisatud kinnistuid ka kahele Ameerika metsandussektorisse investeerivale fondile, kuid neid see pakkumine ei huvitanud. Riik müüb praegu umbes 20 000 hektarit maad jupikaupa, aga fondid ostaksid maad alates 5000 hektarist korraga ja reaalse turuhinnaga. Kui buumiaastad olid, siis müüdi hektarit keskmiselt 20 000-25 000 krooniga, nüüd küsib riik suuremat alghinda. See on ebareaalne. Sellise hinnaga võidaksegi osta ainult emotsiooni ajel põrsast kotis," leiab Kams.
Pealegi ei selgu Kamsi sõnul pakkumisinfost, millise struktuuriga metsaga on tegemist. "Kui tahaksime ikkagi midagi osta, siis peaksime ise kinnistud läbi sõitma ja inventuuri korraldama, aga see maksaks päris palju."
Endiste Sylvesteri omanike metsamajandamise firma Metsatervenduse OÜ tegevdirektor Ants Erik aga on riigi sooviga müüa just tükikaupa pisikesi kinnistuid väga rahul.
Riik tegi eelluuret ja kaardistas ostusoovijad
"Meile see väga sobib. Riigi seisukohast on õige, et oksjonitel antakse võimalus kinnistuid osta kohalikele inimestele ja ettevõtetele. Ma millegipärast arvan, et kui riik paiskaks müüki korraga näiteks 5000 või 10 000 hektarit maad ühes tükis, siis jääks see kas müümata või peaks selle hinna kujundama ostja jaoks nii rentaabliks, et müüjal ei oleks sest enam kuigipalju kasu," arutleb Erik, kes kavatseb oksjonitel osaleda.
Loe täispikka lugu Äripäeva paberlehe veebipeegeldusest siit, mille lugeja peab olema Äripäeva tellija. Võimalik on paberlehe lugusid veebist lugeda ka päevapiletiga, mida saab osta siit.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
4
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
6
Uudised
  • 06.08.26, 11:11
Tarmo Pohlak: Eesti ehituse peatöövõtjad on rahvusvahelises mõttes kooperatiivid

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele