Maksekultuuritus teeb ehitaja ettevaatlikuks

Majandusraskused on negatiivselt mõjutanud ettevõtjate maksekultuuri ja ainuüksi ehitussektori maksuvõlg ulatub miljardi kroonini.

Ehitusfirmad on hädas tellijatelt raha kättesaamisega ning ebatõenäoliste nõuete osakaalu kasv viimase pooleteist aasta jooksul sunnib ettevaatusabinõusid tarvitusele võtma.

"Mullu kevadel hakkas see pihta. Kui varem oli ebatõenäoliselt laekuvaid summasid poole miljoni ringis, siis nüüd on 2-3 miljonit krooni. Käibed on langenud ja nii tuleb heade aegade arvel ärile peale maksta," rääkis lamekatuseid ehitava Maleko ASi juhatuse liige Aare Noormaa. Viimase kolme kuu jooksul pole summa eriti kasvanud, kuna ettevõte on nüüd ettevaatlikum.

"Kui varem oli põhiline töö kätte saada ja mingis summas oli ka meie projektijuhtidel lepingu sõlmimise õigus, siis nüüd oleme hakanud rohkem tellijate tausta uurima, vahetame infot teiste ehitusala inimestega ja küsime, kas ühe või teise firmaga tasub koostööd teha," selgitas ta. "Turul on ka mõned suuremad firmad, kellega koostööd teha ei taha, Facio ja Remet näiteks ei taha raha maksta ja otsivad vigu," lisas Noormaa.

Maksmise asemel hakatakse vigu otsima

Maksetähtaegadest üleminek on tema sõnul saanud traditsiooniks. Näiteks on Skanska puhul teada, et ta maksab tähtajast kuni kuu hiljem. "Tavaline on ka selline käitumine, et võetakse töö vastu, kirjutatakse arved ja aktid alla, aga töö eest jäetakse maksmata ja hakatakse 3-4 kuu pärast vigu otsima," nentis Noormaa.

Maleko teeb pool töödest peatöövõtjale ja poole otse tellijale. "Müts maha Merko, Oma Ehitaja ja Maru Ehituse ees! Nii kui kell kukub, raha tuleb," on ta peatöövõtjatega rahul. Probleeme pole ka linnavalitsuste ega korteriühistutega, pigem ikka väiksemate erafirmadega. "Inkassofirmadega teeme vähe tegemist, sest nende kaudu suurt tagasi ei saa. Aga juhataja tööpäevad on küll pooleldi täidetud võlglastega suhtlemisega," selgitas ta. Ettevõte on üritanud probleemide puhul isiklikke käendusi ka tagantjärele teha.

Loe täispikka artiklit Äripäeva paberlehe veebipeegeldusest siit, mille lugeja peab olema Äripäeva tellija. Võimalik on paberlehe lugusid veebist lugeda ka päevapiletiga, mida saab osta siit.

Autor: Haldusuudised.ee