30. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kui viimati vaatasin, mis Swedbanki pensionifondis toimub, tekkis küsimus, kas elame kauboiriigis või tsiviliseeritud maal," oli Swedbanki K3 pensionifondi investor justiitsminister Rein Lang tõre. Samas ei tõtta ta enda sõnul kohe fondi vahetama ja soovitab teistelgi külma närvi säilitada.

Klientideks ministrid

Lisaks Langile on Swedbanki teise samba pensionifondidesse oma tulevikusäästud usaldanud üle 300 000 eestlase.

Populaarseim teise samba fond K3 paigutas järsult alla hinnatud Private Debti fondi ligi 200 miljonit krooni. Sellesse pensionifondi loovutavad iga kuu tüki oma palgast ka ministrid Juhan Parts, Urmas Paet ning Jürgen Ligi. Otse Private Debti fondi otsustas kevadise seisuga pea 400 000 krooni vaba raha paigutada ka IRLi esimees Mart Laar, kes viibis eile välismaal ja jäi Äripäevale kättesaamatuks.

Sellised teated muudavad nukraks, nentis Lang ja viskas kohe kivi ka finantsinspektsiooni kapsaaeda. "Inspektsioon ei saa pidevalt öelda, et neil jäävad käed lühikeseks, palk väikeseks või midagi muud sellist!" kurjustas Lang ja lisas, et tema arvates ei täida inspektsioon oma ülesandeid täies mahus.

Lang tunnistas, et finantsinspektsioonist on olnud palju juttu ka valitsuse istungitel ning loodetavasti hakatakse peagi järelevalvet puudutavaid regulatsioone üle vaatama.

Majandusminister Juhan Parts toonitas, et pensionifondide investeeringute valiku ja järelevalve teema on väga oluline ning tuleb jõuda selleni, et õppetundidest ka midagi kasu oleks. "See arutelu võiks varsti jälle valitsuses olla," arvas Parts.

Eesti Panga nõukogu liige ja Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane ütles, et finantsmaailma regulatsioonide liialt leebe ja auklik ülesehitus on suur probleem kogu maailmas. Kohalike pensionifondide kohta ütles samuti Swedi K3 fondi valinud Varblane, et pensionifondi vahetamine on aetud liiga vaevaliseks, samuti jätab soovida fondide läbipaistvus.

Inspektsioon ei saa rääkida Finantsinspektsioon on neutraalne ja andis vaid mõista, et midagi uuritakse. "Kahjuks on finantsinspektsiooni seaduses jätkuvalt punkt, mis sätestab, et inspektsiooni läbiviidavate menetluste käik ei ole avalik," on kõik, mida inspektsioon ütles eile Äripäeva uudise peale, et Swedbanki Private Debti investeering andis hoobi ka sama panga pensionifondidele.

Fondi järsu allahindluse kohta teatas finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein, et kui allahindlusi tehes järgiti reegleid, on see õiguspärane ja õiglusest või ebaõiglusest pole sel juhul mõtet rääkida.

Swedbank kinnitas, et kõik otsused on tehtud investorite huvides. "Private Debti fond on pensionifondide jaoks parim võimalik viis kohalikule turule investeerimiseks," teatas Swedbanki pensionifondide juht Jelena Fedotova eile.

Nulli jäid Kagu Invest ja Kalev REC

Eelmisel nädalal lunastamata jäänud võlakirjad, mis Private Debti fondis nulli hinnati, olid kiirlaenufirma Kagu Invest ning Oliver Kruuda Kalev Real Estate Company. Ülejäänud võlakirju hinnati alla teadmata ulatuses.

"Ühe võlakirja mittelunastamine mõjutab ka teiste seotud ettevõtete võlakirjade provisjone," rääkis Swedbanki pensionifondide juht Jelena Fedotova. Sellest detailsemaks Swedbank enda sõnul investorite võrdse kohtlemise huvides minna ei saa.

Fedotova teatas, et võlakirjadega tehakse aktiivset tööd ning vahepeal on ka emitentidega koostöös pikendatud mõningaid instrumente, mille lõpptähtaeg jõudis nüüd kätte. Kalev REC on saanud Private Debti fondilt 16 miljonit krooni.

Swedbank: mõju pensionifondidele pole suur

"Teise samba pensionifondides on Private Debt Fondi osakaal 3-5 protsenti ning fondi allahindamine pensionifondidele olulist mõju ei avalda," sõnas Swedbanki pensionifondide juht Jelena Fedotova.

Fedotova lisas, et Swedbanki teise samba fondid on algusest peale suunanud väikese osa investeeringutest Eestisse ning see poliitika pole muutunud ka viimastel aastatel. Private Debt Fond on tema sõnul ainukene fond, mille kaudu on võimalik investeerida Eesti majandusse börsil mittenoteeritud ettevõtete võlakirjade kaudu. "Pensionifondide jaoks on see parim võimalik viis kohalikule turule investeerimiseks," teatas Fedotova.

Autor: Haldusuudised.ee