13. oktoober 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Justiitsministeeriumi kantsleri Margus Sarapuu sõnul pole ministeeriumil mingit huvi Vopaki tegutsemist kuidagi kahjustada, teatas justiitsministeerium.

„Me oleme läbirääkimisi pidanud alates 2006.aastast ning kogu selle aja on firma olnud teadlik plaanist rajada Maardusse uus vangla ning andnud igati põhjust uskuda, et nad arvestavad sellega,“ ütles Sarapuu.

Ka ei vasta kantsleri sõnul tõele Vopaki väited, et neil puuduvad vangla kruntide osas isiklikud ärihuvid, kuna firma kinnitas ise vahepeal detailplaneeringu osas esitatud vastuväidetes, et vangla ehitusel ei ole arvestatud firma laienemisplaanidega.

Nimelt avaldas naftafirma juba 2007.aastal soovi planeeritava vangla läheduses asuvate kruntide omandamiseks, et rajada lisaks olemasoleva terminali laiendamisele juurde veel mahuteid naftaproduktide hoiustamiseks.

Kantsleri sõnul on ka kummaline, et kuigi oma vastuväidetes viitab Vopak tulevase vangla naabruses asuvate naftaterminalide plahvatusohtlikkusele, on õlifirma kinnitanud, et tema naftamahutid ei ohusta läheduses asuvat vanglate keskhaiglat. Ka asub krunt, millel Vopak täna tegutseb, Muuga aedlinnast 800 meetri kaugusel.

Vangla planeeringu ja ehitusload kooskõlastanud päästeamet, kes vastutab Eestis riskide hindamise eest, detailplaneeringu käigus viidi läbi ka keskkonnamõjude hindamine. Lisaks on valminud ka RKASi ja Vopaki tellitud tasakaalus riskianalüüs, mille kohaselt on vangla rajamine nimetatud krundile võimalik. Justiitsministeeriumil ei ole seega põhjust lähtuda Vopaki enda lisaks tellitud ja kinni makstud riskihindamisest.

„Mis puudutab rajatava vangla kinnipeetavate turvalisust, siis koostöös Päästeameti asjatundjatega oleme veendunud, et tänane Vopaki infrastruktuur ei ohusta ühelgi juhul vangide elu,“ ütles Sarapuu. „Võimaliku tulekahju või plahvatuse mõjude eest on kinnipeetavad kaitstud betoonmüüriga. Seega on nad kaitstud paremini, kui Muuga aedlinna elanikud.“

Lõpetuseks nentis kantsler, et ministeerium jätkab tegutsemist usus, et vangla ja naftafirma kooseksisteerimine on võimalik, nagu on seda varasemalt andnud põhjust arvata ka ettevõte ise.

Maardu linnavalitsus algatas vanglaala detailplaneeringu justiitsministeeriumi taotlusel 2006. aasta kevadel.

Uus Tallinna Vangla on planeeritud kambersüsteemi tüüpi vanglana. Sinna tulevad vangla, arestimaja ja Tallinna Vangla tervishoiuosakond, mis praegu asub Maardus. Vanglasse on planeeritud 1000 kohta ja arestimajja 150. Avavangla kohti saab olema 100, tervishoiuosakonnas 70.

Autor: Haldusuudised.ee