Lehel on näha inimese nimi, sünniaeg, telefoninumber, kodune aadress ja e-postiaadress. Neid andmeid jahivad veebikurjategijad tihti internetist idenditeedivarguseks, tehes pärast inimese nimel oste, sõlmides telefonilepinguid, võttes krediitkaarte või liitudes tasuliste veebiteenustega. Ohver saab kuriteost teada alles siis, kui arved hakkavad saabuma.
Andmekaitsespetsialist Reijo Aarnio hoiatab, et väike soome keele kõnelejate hulk ei kaitse identiteedivarguse eest. „Mõõtmiste järgi on Soome veebikeskkond maailma kõige turvalisem, aga kuritegevus muutub rahvusvahelisemaks,“ ütleb Aarnio. „Selle eest ei kaitse keeleruum.“
Saksamaal kerkis skandaal, kui tuli ilmsiks, et riikliku tööbörsi Jobbörse tööpakkumisteenus ei kontrolli mingil viisil töötajaid otsivate ettevõtete andmeid. Kes tahes võis ennast tööandjana registreerida, uurida tööotsijate ankeete ja nõuda veel lisaandmeid.
Süddeutche Zeitungi teatel on sealne veebiturvaametnik Peter Schaar nõudnud teenuse sulgemist. Ametnike teatel taheti järelevalve ja kontrolli vähendamisega muuta teenus lihtsaks ja kergendada tööotsijate leidmist.
Soome ametnike teatel on nende teenus veel sellestki paljastavam, sest kes tahes pääseb tööotsijate andmeid vaatama ilma igasuguse registreerimiseta.
Petetute olukorra muudab veelgi halvemaks see, et identiteedivargus pole Soomes kuritegu.
Autor: Haldusuudised.ee