5. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Otsuse taga on asjaolu, et kõigil riikidel on õigus paigaldada torujuhtmeid rahvusvahelistes vetes ning kaldariigi mandrilaval.

„Valitsuse manööverdamisruum on seega oluliselt ahtam kui neil puhkudel, mis puudutavad loataotlusi Rootsi territoriaalvetes või riigi territooriumil," teatas Rootsi valitsus tänases pressiteates.

Valitsuse otsus lähtub Rootsi keskkonnaministri Andreas Carlgreni sõnul rahvusvahelisest õigusest.

„Oluline on, et gaasitoru rajatakse Läänemeres väljaspool Rootsi majandusvööndit. Rahvusvahelise õiguse järgi on toru rajamine ühemõtteliselt lubatud,“ ütles Carlgren.

23 kuud kestnud uuringute järel on keskkonnamõjud põhjalikult läbi uuritud ja need ei ole nii suured, et gaasijuhet ei võiks rajada. „Ametivõimud on saanud selge ülevaate ja ükski tõsine Rootsi valitsus ei saa nii ilmselgelt rikkuda rahvusvahelist õigust, et ütleks gaasijuhtmele ei,“ ütles Carlgren.

Valitsuse otsus pälvis Rootsi Roheliste partei terava kriitika. "Valitsus on vedelaks löönud, julgemata esitada firmale rangeid nõudeid, et kaalumisele tuleks ka maismaa alternatiiv," ütles roheliste kõneisik Peter Eriksson. "See toob Läänemerele kaasa tõsised keskkonnakahjud. ELi eesistujariigina räägib valitsus kui oluline on Läänemere kaitse. See otsus aga näitab, et see on olnud tühi jutt," ütles ta.

Vene-Saksa gaasijuhtme rajamiseks Läänemere põhja peavad selleks nõusoleku andma Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Ka Soome valitsuselt oodatakse täna positiivset otsust.

Esimene gaas peaks torujuhtme kaudu tarnitama 2011. aastal.

Autor: Haldusuudised.ee