GILDI kinnisvarafondi juht: käendused pärsivad majanduse taastumist

"Mis oleks, kui reguleeriks käenduste andmise ja võtmise korda," pani ta ette paneeldiskussiooni juhtides. "Praegu on nii, et paljudel laenudel on eraisiku käendus ja kui eraisikud pankrotti lähevad ning viie aasta jooksul ettevõtlusega tegeleda ei saa, pärsib see majanduse taastumist," põhjendas Noormets.

Nordea Pank Eesti korporatiivpanganduse juht Andreas Laane sõnul ei anna käendus mitte midagi peale võimaluse minna selle inimesega rääkima, kui midagi on kehvasti. "Ega pangad saavad ka aru, et kui oled käendusele alla kirjutanud ja raha ikka pole, siis pole," möönis ta. "Eesmärk pole inimest pankrotti ajada, vaid võimalikult kaua inimesega koostööd teha," märkis ta.

SEB Panga ettevõtete panganduse valdkonna juht Allan Pariku sõnul näitab käendus panga jaoks inimese usku projekti, mida ta teeb. Swedbank ettevõtete finantseerimise divisjoni direktori Tauno Vanaselja sõnul on käendus selleks, et olla kindel, et pangal ja laenu saajal on ühine tahe raskustest läbi minna.

"Mõned investorid tõesti välistavad riski viimise grupi tasemele, aga on neid, kellel on kõik käendatud ühte tervikusse ja nad toimetavad nii aastakümneid," sõnas Seven Real Estate Advisors esindaja Olev Mait Makk.

BPT Grupi Varahalduse juht Indrek Hääl märkis, et tegelikult ei käendata ainult laene, vaid on käendusi ka üürilepingutele. "Selge see, et raske on käendusi sisse pöörata, kuid käendus distsiplineerib. Tihti on nii, et üürileandjale makstakse viimasena ja üürnikku on raske välja visata, raske on ka elektrit kinni keerata," selgitas ta.

Autor: Haldusuudised.ee