Ekso Farm: ükski töötukassa saadetud töötu ei sobinud

„Töötukassa ei tee minu arust piisavalt, sest ega need inimesed meile tööle küll sobilikud ei olnud, kelle töötukassa saatis,“ rääkis Hainsoo lüpsja, söötja operaatori ja farmitöölise ametikohale mõeldud inimestest, mitte välistades asjaolu, et võib-olla ei osanud firma ise ka piisavalt selgitada. „Me paraku ei saanud nendest ühtegi tööle võtta. Kellel oli probleem alkoholiga, kellel oli igasugu muid hädasid."

Pidevalt inimesi tööle võtnud raamatupidaja leidis, et töötukassa võiks töötajaid eelnevalt enam välja selekteerida, kui neid firmadele vahendama hakkab. „Võib-olla ei peaks arvestama nii palju inimese endist töökogemust, sest tavaliselt saadetakse need, kes on sama tööd teinud,“ pakkus ta, põhjendades, et inimese lahtisaamisel on ju ka alati mingi põhjus.

Hainsoo uskus, et lihtsam oleks koolitada nn valgeid lehti, kellest saaksid korralikud töölised, keda tööle võtta. Küll möönis ta, et need, kes juba korra töölt lahti lastud, et ka neid peaks tegelikult koolitama, ega muud varianti ei ole. "Ümber kasvatada on neid muidugi äärmiselt keeruline. Kui ei suuda meie siin ümber kasvatada, siis ei juhtugi seda kunagi,“ oli naine skeptiline. 

Samas rääkis Hainsoo, et neil on praegu ka ajalehes töökuulutused üleval ja et kohapeal  on käinud vähemalt paarkümmend inimest, kellest enamus ei ole sobinud. „Tuleb välja, et Eesti Vabariigis ei ole selliseid inimesi, kes oleksid võimelised tööd tegema,“ nentis ta. CV-Online´i ja teiste tasuliste tööjõuvahendajate kohta ütles ta, et nende kaudu laekub veel müstilisemaid CV-sid, ihaldades 25 000-kroonist palka või tahtes tulla põllumajandusettevõttesse klienditeenindajaks.

Tegelikult peaks Hainsoo hinnangul aeg soosima hea töötaja leidmist. „Palju inimesi on ju koondatud, kes peaksid kõik tööd otsima, aga tunne jääb vastupidi. Need, kes on ära koondatud, nagu ei tahagi tööle minna, et neil on jube hea selle koondamishüvitisega kodus olla,“ rääkis ta tekkinud muljest.