Anonüümsust palunud 10 korteriga nn eestiaegse Tallinna maja korteriomanik rääkis Äripäevale, kuidas nad kuritahtlikust võlglasest, kes kogu maja kreeni ajas, jagu said.
„Ta ei saanud aru, et ühistu ei saa pikaajaliselt ühte kodanikku krediteerida. Ega inimesed tavaliselt ei tajugi, et ollakse võlgu oma naabritele. Mõeldakse, et korteriühistu, see on selline abstraktne suurus,“ rääkis ta.
Ajalehega vestelnud korteriomanik mainis, et nende korteriühistu vahendab elanikele ka elektrit. Seega tekkis olukord, kus maksmata jätmisel oleks kogu majal elekter ära võetud. „Uurisime, seadusandlus ei võimalda praegu elektrit välja lülitada, kui korteriomanik selle eest ei maksa,“ kirjeldas ta väljapääsmatuna näinud olukorda.
Kuude kaupa maksmist edasi lükanud võlgnik sõitis samal ajal autoga, käis poes ja spordiklubis ehk elas igati tavapärast elu. „Ta oli vene rahvusest ja väga emotsionaalne. Kui hakkasime võlga sisse nõudma, käis kõigi uste taga ja karjus: „Sina veri tahtma!“,“ meenutas mees.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ja olekski läinud sundmüügiks, kui inimene poleks oma võlga ära maksnud. Lõpuks ta võttis laenu ja maksis võla ära,“ lisas ta. Pärast pikale veninud sõda võttis korteriühistu üldkoosolek vastu otsuse, et kui kellegi võlg kasvab üle 10 000 krooni, annab haldusfirma selle automaatselt üle inkassofirmale.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.