Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigiteenistujate palk tahetakse sõlmida presidendi omaga
Ülehomme läheb esimesele lugemisele riigi kõrgemate ametiisikute palkade seaduse eelnõu, mille järgi võidakse palgad lahti siduda keskmisest sissetulekust.
„Riigikogu käest on nõutud ja riigikogu on andnud lubaduse, et palgad tuleb lahti siduda keskmisest palgast,“ ütles põhiseaduse komisjoni liige Igor Gräzin. Tema sõnul on praegu komisjoni kõneaineks eelkõige see, millised oleks õiglased palgasuhted.
Uue eelnõu järgi hakkavad kõige kõrgemat palka saama president, peaminister, riigikogu esimees ja riigikohtu esimees. Teiste riigiametnike ja poliitikute töötasu arvutatakse kõige kõrgemast tasust vastava koefitsiendina, mis tähendaks, et presidendist suuremat teenistust riigiametnikud ja poliitikutud ei saa.
Põhiseaduskomisjoni liikme Ain Seppiku hinnangul on parlamentaarses riigis see igati mõistlik otsus. „Tahaks, et kõik poliitilised jõud sellest eelnõust ühtviisi aru saaksid, sest see on seadus on suunatud tulevikku ehk järgmise riigikogu koosseisu jaoks,“ lisas Seppik.
Tänasel komisjoni istungil võeti luubi alla kohtunike palgakoefitsient, mis otsustati esialgsest soodsamaks muuta. Kohtunike probleem lahendati Seppiku sõnul nii, nagu kohtunike ühing ette pani. „Kohtunikke tahame rahustada, et ei taha tekitada ühiskonnas täiendavaid pingeid,“ ütles Seppik. Ka põhiseaduskomisjoni liikme Lembit Kaljuvee sõnul liikusid tänasel arutelul asjad paremuse suunas.
Algselt pidid maa-ja halduskohtunikud saama 50–60 protsenti presidendi palgast. Seppiku sõnul lepiti komisjonis kokku, et maakohtu kohtunike palgad jäävad riigikogu liikme tasemele ehk 60-le protsendile presidendi palgast. Ringkonnakohtu kohtunike palgakoefitsiendiks tõsteti võrdseks riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehega ehk 70-le protsendile. Kohtunike staažitasud jäid samuti praeguses eelnõus kehtima.
Eile ei määratud aga kindlaks, kui suur hakkab olema presidendi palk, millest hakkavad sõltuma ülejäänud ametnike ja poliitikute töötasud. „Kindlasti ei taha selle seadusega presidendi palka vähendada. Alguspunkt on praeguse palga piires, mida praegu president saab,“ ütles Seppik. Praegu saab president palka 79 016 krooni. Komisjon tuleb presidendi palga ülemmäära küsimuse juurde tagasi teise lugemise käigus ehk 15. detsembril.
Samas nentis Seppik, et tegelikult on veelgi paremaks mõõdikuks riigiettevõtte Eleringi juhi Taavi Veskimägi palk 95 000 krooni. „Miks peaks president vähem palka saama?“ küsis Seppik. Selle eelnõuga riigifirmade juhtide palkade suhet ei määrata, kuid Seppiku sõnul hakkavad nad seda teemat komisjonis lahkama teise eelnõu raames.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Võtad selleks laenu? Vaata, millised kulud Sulle siis lisanduvad
Konverentsid
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üks kaasasutaja on nimeka kinnisvarafirma endine juht
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele