Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskuritegude arv kasvas masuaastal 27%
Mullu registreeriti Eestis 987 majanduskuritegu, mis on 2008. aastaga võrreldes 208 võrra enam, selgus täna avalikustatud kuritegevuse kokkuvõttest.
Majanduskuritegude arv tõusis tänu salakaubaveo juhtumite avastamisele Narva piiripunktis. Salakaubaveona registreeritud kuritegude arv kasvas aastaga 3,5 korda: 113-lt kuriteolt 410ni. Salakaubavedu moodustas 60% majanduskuritegudest.
"Viimaste aastate maksimumi saavutasid ka kuriteod, mis olid seotud raamatupidamise kohustuse rikkumise ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega," ütles justiitsministeeriumi asekantsler Heili Sepp.
Salakaubavedu kõrvale jättes vähenes registreeritud majanduskuritegude koguarv 5%. Vähenemise põhjuseks oli ministeeriumi teatel alkoholi ja tubakatoodete käitlemist puudutavate kuritegude ning maksukuritegude registreerimise langus.
Samas oli majanduskuritegude seas kuriteoliike, mille registreerimiste
tase saavutas viimaste aastate maksimumi. Näiteks kasvas raamatupidamise kohustuse rikkumine kolm korda: 2008. aasta kaheksalt kuriteolt mullu 24ni. Kui tunamullu registreeriti viis maksejõuetuse põhjustamise kuritegu, siis eelmisel aastal 13.
Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine kasvas aastaga 21-lt 59ni, konkurentsikuritegusid registreeriti kaheksa (2008. aastal viis), siseteabe väärkasutamise juhtumeid neli (2008. aastal üks). "Esmakordselt registreeriti üks turumanipulatsiooni puudutav kuritegu," sõnas Heili Sepp.
Tema sõnul on vähenenud eelkõige vägivalla- ning liikluskuriteod. "Liikluskuritegude arv langes juba teist aastat järjest, kuid vägivallakuritegude arvu langus oli karistusseadustiku kehtivusaja lõikes esmakordne," märkis ta.
Enamlevinud vägivallakuritegusid registreeriti möödunud aastal 19% võrra vähem kui 2008. "Vägivalda registreeriti vähem nii kodudes kui ka avalikes kohtades ning vähenes ka raskete vägivallajuhtumite arv," kinnitas Sepp. Tapmiste ja mõrvade koguarv langes 9% – nende tagajärjel hukkus mullu 69 inimest, 2008. aastal oli hukkunuid 86 ning 2007. aastal 96.
Röövimiste arv vähenes aastaga 20%, varguste arv püsis möödunud aastaga samal tasemel. "Hoolimata paljude inimeste kartusest, et majanduslanguse tõttu tõuseb varavastaste kuritegude arv, räägivad numbrid teist keelt. Röövide arv on oluliselt vähenenud ning kui võrrelda 2008. aasta teises pooles registreeritud varguste arvu 2009. aasta sama perioodiga, siis kasv on vaid üks protsent," sõnas ta.
Asekantsler selgitas, et seadusemuudatuse tõttu saabki võrrelda ainult 2008. ja 2009. aasta viimase poolaasta varguste andmeid. "Alates juulist 2008 on kuritegu see, kui isik varastab süstemaatiliselt, sõltumata varastatu väärtusest. Varem sõltus kõik aga just varastatud eseme väärtusest, mitte sellest, mitmendat korda vargus toime pandi," märkis ta.
Kuritegevuse vähenemise suunda viimastel aastatel toetavad ka statistikaameti poolt mullu läbiviidud ohvriuuringu tulemused. "Kui veel viis aastat tagasi langes kuriteo ohvriks ligi kolmandik küsitletutest, siis mullu läbi viidud küsitluse kohaselt vaid neljandik, seega on ohvriks langenute osakaal märgatavalt vähenenud," sõnas Sepp.
Hetkel kuum
Kuritegevuse numbrite üldisest langusest hoolimata on siiski ka neid kuritegevuse liike, mida registreeriti mullu enam kui 2008. aastal. "Enam kui saja kuriteo võrra kasvas aastaga näiteks omavoliliste sissetungide ja arvutikelmuste arv, lapse ülalpidamise kohustuse rikkumiste arv kasvas viiendiku võrra," lausus Sepp.
Kokkuvõttes tõusis eelmisel aastal kuritegude arv 74 kuriteoliigis ning langes 126 puhul. Eestis registreeritud kuritegude arv langes eelmisel aastal 5,1 protsenti.
Kuritegelik aktiivsus 10 000 elaniku kohta oli jätkuvalt suurim pealinnas ning Ida-Virumaal, kõige turvalisemad maakonnad on nagu ka varasemalt Hiiu- ja Saaremaa.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
2
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
3
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
5
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
6
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele