Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitus: talvel saab vaid soojustuse kiirabi
Enamik soojustustöid on mahukad ja kulukad, ent siiski on võimalik ka talveperioodil suhteliselt odavalt soojusleket vähendada.
ASi Paroc direktor Kalev Kõnn tõdes, et kahjuks on soojustamisega sama lugu nagu reega, mida oleks mõistlik suvel rautada. "Loomulikult on olukordi, kus külm sunnib inimesi kasutusele võtma lisameetmeid - näiteks selgub suure külmaga, et mõnest august tuleb ikka "kohinal" külma tuppa, siis üritatakse need augud kiiruga soojustusvilla või muu käepärasega sulgeda," rääkis ta.
Vuugid ja ühenduskohad
Eestis kasutatakse Kõnni sõnul soojustusmaterjalidest enim mineraalvilla ja vahtusid ehk polüstüreeni. "Erinevate soojustusmaterjalide kasutamisel on oluline jälgida nende sobivust antud kohas ja tööde hoolikat teostamist," rääkis ta. "Näiteks võib üks haamripea suurune auk tuuletõkkes viis rivist välja 1 m2 suuruse ja 100 mm paksuse soojustuskihi," lisas ta.
Soojustusmaterjalide eelistamisel soovitas Kõnn jälgida Põhjamaades levinud praktikat, et maapinnas kasutatakse polüstüreeni ehk vahupõhiseid tooteid, ülevalpool aga mineraalvillatooteid.
Energiasäästubüroo OÜ audiitor Taavi Kaasma kinnitas, et nii kogemused kui ka termograafilised pildid hoonetest näitavad üsna tüüpilisi vigu ning eri tüüpi konstruktsioonidel on omad nõrgad kohad.
Näiteks on Kaasma sõnul raudbetoon suurpaneelidest elamute puhul tegemist konstruktsiooniliste külmasildadega paneelide servades, külmasillad asuvad ka hoonete nurkades ja välisseina ning katuslae liitekohtades. Nõrgaks kohaks on ka vuugid. Silikaltsiit- ja gaasbetoonpaneelidest hoonetel on peamised lekkekohad paneelivuugid. Tellishoonetel esinevad külmasillad sageli sidusrea kohal ja nurkades.
Segakonstruktsiooniga hoonetel, milleks on enamasti väikehooned ja individuaalelamud, on soojalekked seal, kus puutuvad kokku eri materjalid - näiteks tellisest või väikeplokkidest 1. korruse seina ja puitkarkass-mansardkorruse liitekoht. "Peamiselt on see vanemate hoonete probleem, kuid kehva ehituskvaliteedi korral ka uuemate hoonete häda," märkis ta.
Tuuletõkkematerjal korda
Tihti esineb suuremaid soojalekkeid välisseina ja pinnasele rajatud põranda liitekohas, kui sokkel ei ole korralikult soojustatud. Piiretest läbipuhumise korral on tegemist kas kehvasti paigaldatud tuuletõkkematerjali või lagunenud paneelivuukide ja -pragudega.
Kaasma soovitab karkass-seinte puhul pöörata tähelepanu näriliste ligipääsu tõkestamisele. Nimelt võivad närilised avausi tekitada ka läbi tuuletõkkeplaadi ning soojustuse.
Katuse kaudu kadu 35%
Hetkel kuum
Katusefirma AS Toode müügispetsialist Erki Loigom märkis, et erinevatest seina- ja laekonstruktsioonidest ning soojustamise kvaliteedist sõltuvalt lahkub 15-35% maja soojusest just katuse ja lagede kaudu.
"Seetõttu on nende soojustamine erakordselt oluline. Räästakastist tuleva külma õhuvoolu eest tuleb soojustusmaterjali kaitsta tuuletõkkega," õpetas ta.
Loigom pakkus lahendusena välja ka küttekaablite paigaldamise, mis on küll efektiivsed, ent kallid. Tegemist on vaid probleemi tagajärje likvideerimisega, põhjust see ei lahenda ning hoone niiskustasakaal ei parane.
"Lahendus võib olla ka sõlmede lahtivõtmine ja soojustuse vahetamine. Kui aastaid on probleemi eiratud, siis on see mõistlik tee, kuna soojustus võib olla vettinud," märkis Loigom.
Klient valmistub renoveerimiseks
Taavi Kontson, Bauhofi üldehituse arendusjuht
Soojustusmaterjale hakati rohkem ostma juba novembris. Võib arvata, et käreda talve tõttu tehakse varakevadel nii mõnedki varem edasi lükatud renoveerimisotsused.
Bauhofis on praegu müügil näiteks Rockwooli 100 mm paksune rullvill Megarock soojusjuhtivusteguriga 0,039 W/mK, mida enne pole Eestis müüdud.
Soojustusmaterjalid tuleks valida vastavalt objekti kasutusotstarbele: üle 0,040 W/mK soojusjuhtivusteguriga rullvillasid peaks kasutama vähenõudlikes kohtades, nagu suvilad ja muud mittealalised eluruumid.
Alaliste eluruumide soojustamiseks peaks kindlasti kasutama alla 0,035 W/mK soojusjuhtivusteguriga jäigemaid plaatvillasid, mis lisaks parematele isolatsiooniomadustele hoiavad konstruktsioonis paremini oma kuju.
tasub teada
-20 nippi, kuidas hoida toasooja*Akende tihendamine. Aknad, mida ei plaanita avada, võib paberribadega kinni kleepida. Avatavad aknad varustada poorkummist tihendusribaga. NB! *Tihendamisega ei tasu liialdada, kuna siis suureneb õhuniiskuse tase ja tekib hallitusoht.*Aknaklaasi asemele paigaldada klaaspakett.*Kui akende klaasid ei ole kindlalt raamides, kinnitada need kiti või silikoonmastiksiga.*Aknapalede soojustamine.*Aknapleki ja seina vahe tihendamine.*Aknalengide ümbruse tihendamine - lõigata piida ja seina vaheline pilu seestpoolt lahti ning tihenda silikoonmastiksi või makrofleksiga.*Akende ette riputada tihedad kardinad. Hästi hoiavad soojust puitribikardinaid, puidust, bambusest rulood.*Rõduuste tihendamine.*Korteriukse võib soojustada ja tihendada sooja polstri ja kummitihenditega.*Välisustele paigaldada automaatsulgur.*Välispiiretesse tehtud läbiviigud - tihendada ava ja juhtme või toru vaheline tühemik.*Karkass-seinte puhul tõkestada näriliste ligipääs.*Külmade pindade seespidine lisasoojustamine sobib puithoonete puhul, paigaldada tuleb aurutõke. NB! Kiviseinte puhul ei sobi, kuna külmasildade mõju suureneb ning see on ohtlik konstruktsioonidele.*Põrandatele võib paigaldada pehmed puitkiudplaadid või katta põrand sobiva kattega.*Soojustamata välisseinad - küttekehade taha võib paigaldada soojustpeegeldava fooliumkattega materjali, mis sobib ka põrandate aluskatteks. NB! Õhuniiskus ei tohi pääseda katte ja seina vahele.*Pööning - taastada soojustuseta jäänud või kokkutallatud soojustusega kohad.*Niiskusprobleemidega korteritesse võib paigaldada lokaalsed soojustagastiga ventilatsiooniagregaadid. Võrreldes tavatuulutusega on energiasääst kuni 75 protsenti.*Soojusisolatsioonina võib ajutise lahendusena kasutada lund, kui kühveldada see vastu vundamenti.*Küttekehad tuleks tolmust puhastada, kardinad ei tohiks radiaatorit katta.*Ruume tuleks tuulutada vaid lühiajaliselt.Allikas: Energiasäästubüroo, Äripäev
pane tähele-Soojaleke elumajades
*läbi välisseinte 25-35%*kehvad aknad-uksed 20-25%*katuslae või pööningu vahelae kaudu 10-20%*väljatõmbeventilatsiooni kaudu 20-30%
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele