Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia: prügisõda on tarbijale kasulik
Prügilahingud teenivad tarbija huve, sest viivad toasooja hinna püsivalt alla, kirjutab täna ettevõtte blogis Eesti Energia Taastuvenergia juht Ando Leppiman.
Tema sõnavõtt on ajendatud möödunud aasta lõpus lahvatanud reaktsioonist Iru jäätmete masspõletusjaama ehitusele.
Tuginedes nii ametlikule statistikale kui ka Eesti Jäätmekäitlejate Liidu andmetele tekib Eestis aastas umbes 500 000 tonni olmejäätmeid ning sellest kogusest ladestatakse tervelt kaks kolmandiku jätkuvalt prügimäele. Samas on juulis toimunud „prügireformi“ järel Eestis alles vaid viis keskkonnanõuetele vastavat prügilat.
"Kui keegi siiski kurdab, et prügilad jäävad tulevikus tühjemaks, on mure põhjuseks puhtalt konkreetsed ärihuvid ja soov vanadest tegutsemismallidest kinni hoida," sõnab Leppiman. Tema hinnangul on kogu Eestile parem, kui prügi tekitatakse ja ladestatakse senisest vähem ning õnneks saab täna jäätmeid kasutada ka elektri ja soojuse tootmiseks.
"Kuigi tavaliste olmejäätmete kütteväärtus on võrreldav põlevkivi omaga, tambitakse Eestis prügimägedele üle 300 000 tonni energiakasutuseks sobilikke jäätmeid aastas," selgitab Leppiman.
Ühegi teise jäätmekäitlusmoodusega kui masspõletusjaama ja mehaanilis-bioloogilise töötluse tehaste kombineerimisel ei ole võimalik lõpetada olmejäätmete prügilasse ladestamist 50% ulatuses, nagu seda riiklikud taaskasutuseesmärgid 2020. aastaks nõuavad.
"Tõepoolest, meil oleks nii masspõletuse kui ka jäätmekütuse tootmise rakendumisel võimalik olmejäätmete käitlemisel Euroopa mastaabis ka ”ära teha” ehk siis ühel heal päeval olmejäätmeid prügilatesse üldse mitte enam ladestada," lisab ta. "Täna on sellele lähedal üksnes Saksamaa, kes ladestab olmejäätmetest vaid 1%. Kõik Euroopa Liidu edukaima jäätmekäitlusega riigid on täna masspõletuse osakaaluga ca 40%, Taanis on see isegi üle 50%."
Leppiman meelitab samas Tallinna ja Maardu elanikke stabiilsema soojahinnaga. "Kuna jäätmete teke ja hind püsivad erinevalt maagaasist ning puidust valdavalt samal tasemel, siis saab ka jäätmepõletusjaamast väljuva energia hind olema stabiilsem ja odavam teistest kütustest toodetud energiast," lubab ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti ärikinnisvara ei tähenda enam ainult ruutmeetreid. Edu määravad kvaliteet, paindlikkus ja ruum, mis toetab inimeste töö- ja loomevõimet. Neutra Capitali nõukogu liige Kenneth Karpov kirjutab, kuidas just sellist ruumikogemust kannavad kolm uut hoonet Fahle linnakus: Katel, Vasepada ja Portaal.
Enimloetud
1
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
2
5
Eluasemeturg siseneb peatselt uude aastasse: siin on vürtsikaid ja valusaid väljakutseid, ent arendajatele paistab ka üks päästev võti
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Neutra Capitali omanik ja juht nimetab 3 edutegurit, teeb 4 prognoosi ja näitab ära 4 eesootavat väljakutset. See puudutab tervet kinnisvaravaldkonda!
Eluasemeturg siseneb peatselt uude aastasse: siin on vürtsikaid ja valusaid väljakutseid, ent arendajatele paistab ka üks päästev võti
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele