Eesti Energia pooldab elektri tootmist elektrijaamas

Tatar märgib, et senine koostootmisjaamade rajamise praktika pole tarbijale kaasa toonud soojusenergia hinna langemist. Pigem hoopis vastupidi, ta on sunnitud investeeringud omast taskust kinni maksma.

Narva Elektrijaamade uued keevkihtplokid on Tatari sõnul täna kõige efektiivsemad suured elektritootmisseadmed Eestis. Üle 36% elektritootmise kasutegurit ei ole kõrvale panna mitte ühelgi teisel taastuvenergia suuremahulisel tootjal Eestis. Just nendes 2004. aastal valminud ülimoodsates keevkihtplokkides põletab Eesti Energia täna koos põlevkiviga ka kuni 10% ulatuses hakkpuitu, täpsustab ta.

Sama tehakse mujal maailmas: fossiilseid kütuseid kasutavatesse soojuselektrijaamadesse lisatakse taastuvenergia tootmiseks biomassi. Ära jäävad suured investeeringud ja olemasolevat väärtustatakse maksimaalselt.

Taastuvenergia tootmine soojuselektrijaamades võimaldab vähendada sõltuvust põlevkivist ja vähendada CO2 õhkupaiskamist, seejuures elektri varustuskindlust ohvriks toomata, lisab Tatar.

Samas viskab Tatar kivi tuuleenergia kapsaaeda. See energialiik paistab silma nigela varustuskindlusega, ehkki Eesti elektrisüsteemi lülitatud tuuleparkide koguvõimsus ulatub täna 140 MW-ni.

Sellel pühapäeval paukus talve käredaim pakane ja iga elektri kilovatt oli kullahinnas, jätkab Tatar. Päevane tiputarbimine ulatus 1400 MW juurde ja samal ajal oli tuulikute kogutoodang vaid 20 MW ehk 1,5% Eesti kogutarbimisest.

Tatar kaitseb innukalt biomassi kasutamist elektri tootmiseks, kuna tänaste raiemahtude juures ei ületa Eesti kaugeltki metsa looduslikku juurdekasvu. Kummaline on lugeda väiteid, nagu väheväärtuslikust puidust elektrienergia tootmine on kasutuseta seisva ja rikneva ressurssi raiskamine, märgib ta.

2009. aasta suvel, kui Narva Elektrijaamadel avanes võimalus puiduhakke laialdasemaks kasutuselevõtuks, oli metsatööstus varjusurmas. Ka täna ei ole puidu hind võrreldes paari aasta taguse perioodiga oluliselt tõusnud.