Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia pooldab elektri tootmist elektrijaamas
Vastukajaks vaidlusele taastuvenergia toetuste jagamise teemal kirjutab Eesti Energia elektritootmise arendamise osakonna juht Timo Tatar ettevõtte blogis, miks peaks elektrit koostootmisjaamade asemel tootma elektrijaamades.
2009. aasta suvel likvideeriti ka seni seaduses olnud moonutus, mille kohaselt välistati Narva Elektrijaamad taastuvenergia toetuse võimalike saajate seast, täna soovitakse turumoonutus seadusandlikul tasemel taastada.
Kogu teema mõistmiseks tuleb esmalt selgitada, et mõlemad Narvas asuvad elektrijaamad on soojuselektrijaamad, st nende projekteerimisel on eelkõige silmas peetud elektritoodangu maksimeerimist. Koostootmisjaam seevastu on kompromiss soojuse ja elektri tootmise vahel - omanik saab tulu nii elektri kui soojuse müügist, selgitab Tatar.
Ehkki koostootmisjaamad on investeeringu tasuvust arvestades kasumlikumad, ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik Eesti elektrivajadust rahuldada vaid koostootmisjaamade abil, lisab ta. Suurem osa Eesti koostootmispotentsiaalist on täna juba kasutamist leidnud Iru Elektrijaamas, Väol, Tartus, Pärnus ja Viljandis.
Tatar märgib, et senine koostootmisjaamade rajamise praktika pole tarbijale kaasa toonud soojusenergia hinna langemist. Pigem hoopis vastupidi, ta on sunnitud investeeringud omast taskust kinni maksma.
Narva Elektrijaamade uued keevkihtplokid on Tatari sõnul täna kõige efektiivsemad suured elektritootmisseadmed Eestis. Üle 36% elektritootmise kasutegurit ei ole kõrvale panna mitte ühelgi teisel taastuvenergia suuremahulisel tootjal Eestis. Just nendes 2004. aastal valminud ülimoodsates keevkihtplokkides põletab Eesti Energia täna koos põlevkiviga ka kuni 10% ulatuses hakkpuitu, täpsustab ta.
Sama tehakse mujal maailmas: fossiilseid kütuseid kasutavatesse soojuselektrijaamadesse lisatakse taastuvenergia tootmiseks biomassi. Ära jäävad suured investeeringud ja olemasolevat väärtustatakse maksimaalselt.
Taastuvenergia tootmine soojuselektrijaamades võimaldab vähendada sõltuvust põlevkivist ja vähendada CO2 õhkupaiskamist, seejuures elektri varustuskindlust ohvriks toomata, lisab Tatar.
Samas viskab Tatar kivi tuuleenergia kapsaaeda. See energialiik paistab silma nigela varustuskindlusega, ehkki Eesti elektrisüsteemi lülitatud tuuleparkide koguvõimsus ulatub täna 140 MW-ni.
Sellel pühapäeval paukus talve käredaim pakane ja iga elektri kilovatt oli kullahinnas, jätkab Tatar. Päevane tiputarbimine ulatus 1400 MW juurde ja samal ajal oli tuulikute kogutoodang vaid 20 MW ehk 1,5% Eesti kogutarbimisest.
Tatar kaitseb innukalt biomassi kasutamist elektri tootmiseks, kuna tänaste raiemahtude juures ei ületa Eesti kaugeltki metsa looduslikku juurdekasvu. Kummaline on lugeda väiteid, nagu väheväärtuslikust puidust elektrienergia tootmine on kasutuseta seisva ja rikneva ressurssi raiskamine, märgib ta.
2009. aasta suvel, kui Narva Elektrijaamadel avanes võimalus puiduhakke laialdasemaks kasutuselevõtuks, oli metsatööstus varjusurmas. Ka täna ei ole puidu hind võrreldes paari aasta taguse perioodiga oluliselt tõusnud.
Hetkel kuum
Rohkem kui Narva Elektrijaamade biomassi tarbimine mõjutab puidu hinda majanduse ja tarbimise taastumise kiirus mujal Euroopas, eriti Eesti puiduekspordi peamistes sihtkohtades Põhjala riikides, leiab Tatar.
Samas on selge, et sajandi suurimast majanduskriisist toibumise järel pööravad puiduhinnad taas tõusule ning pikaajaliselt toimivat ärimudelit rekordiliselt madalate puiduhindade baasil luua ei maksaks, lisab ta koostootmisjaamade kritiseerimiseks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
Viimased uudised
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Konverentsid
Hetkel kuum
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Vaata, kuidas Sinu konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud.
Peamiste kodulaenuvõtjate arv vanuses 24-45 väheneb. Vaata, millal ja kui palju!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele