9. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lisaks ei võta pank hädalist jutule enne, kui ta on tasunud viimase kuumakse võla. See tähendab, et isegi ajutise tööpuuduse korral satub eluasemelaenu võtja tohutusse võlgade, viiviste ja leppetrahvide sasipuntrasse.

Eesti Pangaliidu juhi ja Sampo panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul saneeris või restruktureeris laenulepingut 5000-6000 peret.

"Olen oma õppetunnid kätte saanud," tunnistas Rehe laenubuumiga kaasamineku kohta.

Redgate Capital juhtiv partner Veikko Maripuu sõnas: "See oleks väga ilus unistus, et Eesti pangad kaitseks inimesi (välispankadest - toim) palju rohkem. Ega laenubuumist ei jäänud puudutamata ka muud riigid. See on see üldinimlik ahnus, mis oli igal pool."

Maripuu sõnul teevad 25% neist, kes Ameerikas kodu laenuvõlgade katteks ära annavad, seda süsteemselt. "Sellist süsteemi pole meile vaja," kommenteeris ta.

Eestis on eluasemelaenu võetud 100 miljardi krooni eest, sõlmitud on ligikaudu 150 000 laenulepingut ja keskmine laen ulatub 650 000 kroonini. Tõeliselt hädas on kuni 5000 laenuvõtjat. Üle 60 päevase võlgnevusega eluasemelaenu võtjaid on 5%.

Autor: Haldusuudised.ee