Eluasemelaenu kuumakse kasvab maksepuhkuse taotlejale iga kuu 500 krooni võrra, nii teenib pank järgneva 25 aasta jooksul 150 000 krooni lisaks, selgus ETV saates "Vabariigi kodanikud" ette loetud laenuvõtja kirjast.
Lisaks ei võta pank hädalist jutule enne, kui ta on tasunud viimase kuumakse võla. See tähendab, et isegi ajutise tööpuuduse korral satub eluasemelaenu võtja tohutusse võlgade, viiviste ja leppetrahvide sasipuntrasse.
Eesti Pangaliidu juhi ja Sampo panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul saneeris või restruktureeris laenulepingut 5000-6000 peret.
"Olen oma õppetunnid kätte saanud," tunnistas Rehe laenubuumiga kaasamineku kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Redgate Capital juhtiv partner Veikko Maripuu sõnas: "See oleks väga ilus unistus, et Eesti pangad kaitseks inimesi (välispankadest - toim) palju rohkem. Ega laenubuumist ei jäänud puudutamata ka muud riigid. See on see üldinimlik ahnus, mis oli igal pool."
Maripuu sõnul teevad 25% neist, kes Ameerikas kodu laenuvõlgade katteks ära annavad, seda süsteemselt. "Sellist süsteemi pole meile vaja," kommenteeris ta.
Eestis on eluasemelaenu võetud 100 miljardi krooni eest, sõlmitud on ligikaudu 150 000 laenulepingut ja keskmine laen ulatub 650 000 kroonini. Tõeliselt hädas on kuni 5000 laenuvõtjat. Üle 60 päevase võlgnevusega eluasemelaenu võtjaid on 5%.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega