Eluasemelaenu kuumakse kasvab maksepuhkuse taotlejale iga kuu 500 krooni võrra, nii teenib pank järgneva 25 aasta jooksul 150 000 krooni lisaks, selgus ETV saates "Vabariigi kodanikud" ette loetud laenuvõtja kirjast.
Lisaks ei võta pank hädalist jutule enne, kui ta on tasunud viimase kuumakse võla. See tähendab, et isegi ajutise tööpuuduse korral satub eluasemelaenu võtja tohutusse võlgade, viiviste ja leppetrahvide sasipuntrasse.
Eesti Pangaliidu juhi ja Sampo panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul saneeris või restruktureeris laenulepingut 5000-6000 peret.
"Olen oma õppetunnid kätte saanud," tunnistas Rehe laenubuumiga kaasamineku kohta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Redgate Capital juhtiv partner Veikko Maripuu sõnas: "See oleks väga ilus unistus, et Eesti pangad kaitseks inimesi (välispankadest - toim) palju rohkem. Ega laenubuumist ei jäänud puudutamata ka muud riigid. See on see üldinimlik ahnus, mis oli igal pool."
Maripuu sõnul teevad 25% neist, kes Ameerikas kodu laenuvõlgade katteks ära annavad, seda süsteemselt. "Sellist süsteemi pole meile vaja," kommenteeris ta.
Eestis on eluasemelaenu võetud 100 miljardi krooni eest, sõlmitud on ligikaudu 150 000 laenulepingut ja keskmine laen ulatub 650 000 kroonini. Tõeliselt hädas on kuni 5000 laenuvõtjat. Üle 60 päevase võlgnevusega eluasemelaenu võtjaid on 5%.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.