10. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selline, tegelikkuses lühiajaline sääst tagastatava tulumaksu pealt  alates 2012. aastast pole põhjendatud. See on  kannapööre eluasemepoliitikas ja puudutab kokku üle 130 000 peret, märkis liidu juht Taavi Madiberk. Kodulaenu intressi tulumaksuvabastus on tema sõnul üks meede, millega riik saab soodustada oma kodu soetamist – uute elamispindade ehitamist.

Arengufondi ekspertide sõnul on Eestis vaja aastas vähemalt 6000 uut eluaset tagamaks elamufondi säilimise. Kui tõeline ehitusbuum leidis aset 1960ndatel ja 70ndatel suurte magalarajoonide rajamisega, siis nõukogude aja lõpus langesid ehitusmahud ja 90ndatel ehitati 1000-2000 uut elamispinda aastas. Seega on tekkinud pea 20aastane auk elamuehitusse, mida nii pea täita pole võimalik, rääkis Madiberk.

Hetkel on hiljutise 4000 korteri asemel müügis 2500, seega hakkab lähiaastatel elamuasemefondi kvaliteet langema. "Vältimaks olukorda, kus pikas perspektiivis hakkavad elamud n-ö jalge all ära lagunema, on riigil vaja soodustada kriisist väljumisel elamuehitust. Üks võimalikest ja ka turusõbralikum meede on olnud just kodulaenu intressi tulumaksutagastus," märkis keskliidu juht.

Rahandusministeerium peaks enne otsuste tegemist vaatama eluasemepoliitikat ka laiemalt ja pöörama tähelepanu kahele asjaolule, mis näitavad selgelt kodulaenu intresside tulumaksutagastuse vajalikkust, lisas Madiberk.

Tema kinnitusel sai viimase viie aasta jooksul – kuhu sisse jääb ka ehitusbuumi aeg – Eestis kasutusloa ligi 25 000 uut elamispinda. Arvestades olemasolevat elamufondi, mis on 645 000 ühikut, teeb see viie aasta keskmiseks elamispindade juurdekasvuks 0,76%.

"Tagamaks olukorra, kus elamispindade arv ja kvaliteet ei vähene, peaksid majad säilima 130 aastat, mis isegi korralise remondi korral ei ole tänasel päeval ehitatavate eluasemete puhul realistlik," selgitas Madiberk.

Eestis on ühe elaniku kohta tema ütlusel 28,9m² elamispinda, Lääne-Euroopas ulatub see 35-40m²ni. Elamispinna mahu tõus peab olema riiklik prioriteet – see on otseselt seotud inimeste elukvaliteediga ja korrelatsioonis ka näiteks laste arvuga, kinnitas ta.

Rahandusministeeriumi planeeritav tulumaksutagastuse kaotamine aastaks 2014 oleks ainult ajutine abinõu eelarve seisu parandamiseks, sest juba praegu on vajalik tähelepanu pöörata riiklike elamuehitust soodustavate meetmete vastuvõtmisele, lisas omanike keskliidu juht.

Autor: Haldusuudised.ee