Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik selgitas, et lisaraha investeerimiskava elluviimiseks on lisaks ettevõtte enda poolt genereeritavale rahavoole vaja suurusjärgus 20 miljardit krooni.
Valitsus ootab rahandusministeeriumilt ettepanekuid võimalikust riigipoolsest omakapitali suurendamise võimalustest ettevõttes. Siinjuures kommenteeriski Kaasik, et lisaraha vajatakse ligikaudu 20 miljardi krooni ringis. "Osa sellest peab olema omakapitali vormis, sest kogu puuduolevat summat ei saa me sisse laenata,“ rääkis ta.
Hetkel on Eesti Energia investeeringutel kolm põhisuunda. Esiteks investeeritakse elektritootmisesse kodumaise varustuskindluse tagamiseks. "Siin all on põhiliseks investeeringuks kaks uut põlevkiviplokki ja väävlipüüdmisseadmed neljale vanale plokile, mis annavad piisava koguse tootmisvõimsust kodumaise elektrinõudluse tagamiseks,“ lausus Kaasik ja lisas, et kavas on ka väiksemas mahus taastuvenergia investeeringuid, pmis lähevad eamiselt tuuleenergiasse.
Teiseks tahetakse investeeringud teha jaotusvõrku, et tagada kvaliteetne võrguteenus Eesti Energia klientidele. Lisaks on kavas üle minna kaugloetavatele arvestitele, tähendas Kaasik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kolmandaks on investeeringud õlitootmises uue arengutaseme saavutamiseks, millega hakkame tootma oluliselt väärtuslikumat põlevkiviõli kui täna,“ loetles Kaasik investeerimisprioriteete.
Möödunud aasta lõpus leidis valitsus, et võimalikud on mõlemad variandid: riik leiab ise investeerimiseks raha või korraldatakse IPO. Tööd tehakse seega praegu kahes suunas.
Valitsus ootab samas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuid aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks. Eesti Energia loodab valitsuse otsust maiks, sest selleks ajaks on selge, kas riik annab ettevõttele investeeringuteks raha või toimub IPO.
Kui Eesti Energia läheb siiski börsile, saab aktsiatele pakkumisi teha juba juunis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.