Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia vajab 20 miljardit krooni lisaraha
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik selgitas, et lisaraha investeerimiskava elluviimiseks on lisaks ettevõtte enda poolt genereeritavale rahavoole vaja suurusjärgus 20 miljardit krooni.
Valitsus ootab rahandusministeeriumilt ettepanekuid võimalikust riigipoolsest omakapitali suurendamise võimalustest ettevõttes. Siinjuures kommenteeriski Kaasik, et lisaraha vajatakse ligikaudu 20 miljardi krooni ringis. "Osa sellest peab olema omakapitali vormis, sest kogu puuduolevat summat ei saa me sisse laenata,“ rääkis ta.
Hetkel on Eesti Energia investeeringutel kolm põhisuunda. Esiteks investeeritakse elektritootmisesse kodumaise varustuskindluse tagamiseks. "Siin all on põhiliseks investeeringuks kaks uut põlevkiviplokki ja väävlipüüdmisseadmed neljale vanale plokile, mis annavad piisava koguse tootmisvõimsust kodumaise elektrinõudluse tagamiseks,“ lausus Kaasik ja lisas, et kavas on ka väiksemas mahus taastuvenergia investeeringuid, pmis lähevad eamiselt tuuleenergiasse.
Teiseks tahetakse investeeringud teha jaotusvõrku, et tagada kvaliteetne võrguteenus Eesti Energia klientidele. Lisaks on kavas üle minna kaugloetavatele arvestitele, tähendas Kaasik.
"Kolmandaks on investeeringud õlitootmises uue arengutaseme saavutamiseks, millega hakkame tootma oluliselt väärtuslikumat põlevkiviõli kui täna,“ loetles Kaasik investeerimisprioriteete.
Möödunud aasta lõpus leidis valitsus, et võimalikud on mõlemad variandid: riik leiab ise investeerimiseks raha või korraldatakse IPO. Tööd tehakse seega praegu kahes suunas.
Valitsus ootab samas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuid aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks. Eesti Energia loodab valitsuse otsust maiks, sest selleks ajaks on selge, kas riik annab ettevõttele investeeringuteks raha või toimub IPO.
Kui Eesti Energia läheb siiski börsile, saab aktsiatele pakkumisi teha juba juunis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele