Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia vajab 20 miljardit krooni lisaraha
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik selgitas, et lisaraha investeerimiskava elluviimiseks on lisaks ettevõtte enda poolt genereeritavale rahavoole vaja suurusjärgus 20 miljardit krooni.
Valitsus ootab rahandusministeeriumilt ettepanekuid võimalikust riigipoolsest omakapitali suurendamise võimalustest ettevõttes. Siinjuures kommenteeriski Kaasik, et lisaraha vajatakse ligikaudu 20 miljardi krooni ringis. "Osa sellest peab olema omakapitali vormis, sest kogu puuduolevat summat ei saa me sisse laenata,“ rääkis ta.
Hetkel on Eesti Energia investeeringutel kolm põhisuunda. Esiteks investeeritakse elektritootmisesse kodumaise varustuskindluse tagamiseks. "Siin all on põhiliseks investeeringuks kaks uut põlevkiviplokki ja väävlipüüdmisseadmed neljale vanale plokile, mis annavad piisava koguse tootmisvõimsust kodumaise elektrinõudluse tagamiseks,“ lausus Kaasik ja lisas, et kavas on ka väiksemas mahus taastuvenergia investeeringuid, pmis lähevad eamiselt tuuleenergiasse.
Teiseks tahetakse investeeringud teha jaotusvõrku, et tagada kvaliteetne võrguteenus Eesti Energia klientidele. Lisaks on kavas üle minna kaugloetavatele arvestitele, tähendas Kaasik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kolmandaks on investeeringud õlitootmises uue arengutaseme saavutamiseks, millega hakkame tootma oluliselt väärtuslikumat põlevkiviõli kui täna,“ loetles Kaasik investeerimisprioriteete.
Möödunud aasta lõpus leidis valitsus, et võimalikud on mõlemad variandid: riik leiab ise investeerimiseks raha või korraldatakse IPO. Tööd tehakse seega praegu kahes suunas.
Valitsus ootab samas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekuid aktsiate esmaseks avalikuks pakkumiseks. Eesti Energia loodab valitsuse otsust maiks, sest selleks ajaks on selge, kas riik annab ettevõttele investeeringuteks raha või toimub IPO.
Kui Eesti Energia läheb siiski börsile, saab aktsiatele pakkumisi teha juba juunis.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.