Merko Ehitus teenis neljandas kvartalis kahjumit 2,74 miljonit krooni, aasta varem samal ajal tõi ettevõte omanikele kahjumit 44,7 miljonit krooni.
Aasta kokkuvõttes teenis Merko Ehitus puhaskasumit 113,9 miljonit krooni. Aasta varem samal ajal oli näitaja 291,7 miljonit krooni.
Kontserni 2009. aasta neljanda kvartali müügitulu oli 847,8 miljonit krooni, vähenedes 2008. aasta sama perioodiga võrreldes 253,7 miljoni krooni võrra, selgus kontserni auditeerimata majandusaasta aruandest.
Tulude vähenemise tingis ehitustööde ühikhindade odavnemine ja majanduse üldisest madalseisust tingitud nõudluse jätkuv vähenemine ehitussektoris, märkis ettevõte börsiteates.
Kontserni kogu 2009. aasta müügitulu oli 3,181 miljardit krooni, see vähenes aastases võrdluses 32 protsenti. Perioodi müügituludest teeniti Eestis 68,6, Lätis 29,1 ja Leedus 2,3 protsenti. Võrrelduna 2008. aastaga kasvas ettevõtte müügitulu Lätis 2,3 protsenti. Müügitulu vähenes Leedus 91,3 ja Eestis
24,6 protsenti.
Merko Ehitus müüs 2009. aastaga 280 korterit kogumaksumusega 338,5 miljonit krooni ilma käibemaksuta ning aastavahetusel oli varudes müümata 187 valmis korterit kogumaksumusega 224,4 miljonit krooni ning ehitamisjärgus 441 korterit kogumaksumusega 210,8 miljonit krooni.
Neljandas kvartalis alustas Merko Ehitus Tallinnas kolme uue, kokku 109 korteriga kortermaja ehitust. Aastavahetuse seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 1,3 miljardit krooni. Merko märkis, et kasumi vähenemist mõjutas müügitulude, ehitus- ja arendusvaldkonna kasumilikkuse langus ning majanduskeskkonna muutusest tulenevad erakorralised kulud.
Hetkel kuum
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Vaata põnevaid vaateid! Arenduse I etapist on müüdud üle poole.
Aastaga sai kontsern arendusprojektide allahindamisest 90,7 miljonit krooni kahjumit. Põhivara allahindlusest sai ettevõte kaheksa miljonit krooni ning lootusetute nõuete mahakandmisest 13,8 miljonit krooni kahjumit.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.