1. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõigi viie LHV pensionifondi varadest 5 protsenti on investeeritud Soome kiirlaenuärisse Luottotalo Fenno. Mahtusid vaadates on tegemist fondide lemmiku võlakirjainvesteeringuga mõnede riiklike võlakirjade järel.

Huvide konflikti ohtu möönavad nii finantsinspektsioon, konkureerivad fondivalitsejad kui ka LHV fonde vedav Andres Viisemann. Ainult Lõhmusele endale jäävad huvide konflikti puudutavad küsimused arusaamatuks.

"Ma ei saa isegi hästi sellest küsimusest aru, et miks see peaks olema huvide konflikt iseenesest," teatas Lõhmus naeruse häälega. Ka väitis Lõhmus, et Äripäev on esimene, kes sellise huvide konflikti kahtlusega lagedale tuleb.

Finantsinspektsioon lükkas sellise väite aga ümber. "LHV pensionifondide investeeringud Luottotalo Fenno OY võlakirjadesse kannavad endas kahtlemata huvide konfliktide riske. Seetõttu on nimetatud investeeringud olnud finantsinspektsiooni kõrgendatud tähelepanu all," kinnitas inspektsiooni finantsteenuste divisjoni juht Andre Nõmm. Ta lisas, et on küsinud LHV-lt selgitusi ja seni on need olnud rahuldavad.

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann vastas küsimustele huvide konflikti kahtluse kohta enam kui kahel leheküljel. Lisaks pani ta juba eos ajakirjanikule südamele, et loodab artiklis mitte näha ebaõiglaseid kahtlustusi, mille vastu pole võimalik end kaitsta.

"See, et Rain oli investeerinud Fennosse, ei ole pannud mulle kunagi ega kuidagi survet investeerida Fenno võlakirjadesse, pigem on just hilisem süüdistus võimalikus huvide konfliktis pannud mind asju kriitilisemalt vaatama," rääkis Viisemann. Ta lisas, et Lõhmus ei osale mitte kuidagi pensionifondide investeerimisotsustes, küll aga on nad omavahel arutanud Fenno äristrateegiat.

LHV soovis Fennol aidata saada pangalitsentsi

Üllataval kombel tunnistas Viisemann, et LHV Group sai Fenno üheks omanikuks (lisaks varasemale Lõhmuse osalusele oma isikliku firma kaudu - toim) seetõttu, et sooviti kiirlaenuärile appi tõtata, kuna viimane asus taotlema pangalitsentsi ja selleks oli vaja suuri jõupingutusi.

"Mul tekkisid eelmise aasta augustis kahtlused, kas Fenno suudab seda eesmärki (panga tegevusluba - toim) ilma välise abita saavutada. Ma ei näinud peale LHV Groupi võlakirjaomanike ringis kedagi teist, kellel oleks motivatsiooni, tahtmist ja võimalusi Fennos aktiivsem roll võtta, et aidata ettevõttel keerulises turuolukorras panga tegevust ette valmistada," selgitas Viisemann.

Olgu siinkohal öeldud, et loetud päevad tagasi võttis Fenno pangalitsentsi taotluse tagasi.

Fenno ja LHV Groupi suuromanik Rain Lõhmus tõrjus huvide konflikti kahtlusi rahulikult ja veendunult. Üks tema argument oli see, et suurem osa Fenno võlakirjaemissioone korraldati ja osteti LHV pensionifondidesse siis, kui tema osalus Fennos oli alles väike ja tal puudus ettevõtte üle kontroll.

Samas on teada, et alles eelmise aasta sügisel otsustasid LHV pensionifondid vahetada Fenno lühiajalised võlakirjad suures osas 2016. aastal saabuva tähtajaga allutatud võlakirjade vastu - nii pole välistatud, et pensionikogujad võivad saada omakorda Fenno omanikeks. Kui sarnase võlapaberite pikendamise ettepanekuga nõustuksid kõik investorid, oleks Fennol hulk pikka raha nagu varnast võtta, et seda suure juurdehindlusega edasi laenata.

Kiirlaenuäri meelitas ka Swedbanki ja SEBd

"Uute võlakirjade pikema lõpptähtaja eest võitlesin välja 18%-lise intressimäära, mida makstakse poolaasta kaupa," rääkis Viisemann. Koos erinevate kuludega laenab Fenno keskmise 3000eurose (ca 47 000 Eesti krooni) summa Soome eraisikutele edasi umbes 35protsendise intressiga.

Fenno võlakirjadesse on investeerinud ka pensionituru liidrid Swedbank ja SEB, ent Swedbank on alles hiljuti neist võlakirjades väljunud.

"Pidasime Fenno võlakirju oma uuele minimaalse krediidiriski võtmise strateegiale mitte vastavaks," põhjendas panga investeerimisfondide juht Agnes Makk.

Üks suuremaid Luottotalo Fenno võlakirjade investoreid on Swedbanki skandaalne Private Debt Fond, kust Swedbank pärast eelmisel aastal Äripäevas paljastatud huvide konflikti oli sunnitud investorid välja ostma ja nüüd ise omal ajal fondi kokku ostetud rämpsu otsas istub. Maki sõnul on fond likvideerimisel, mistõttu ta rohkem kommenteerida ei saa.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing nentis, et on Lõhmuse rollist Fennos teadlik ning et huvide konflikti oht on olemas. SEB II samba fondides oli eelmise aasta lõpus Fenno võlakirju 20 miljoni krooni väärtuses. Kunsingu väitel hindasid nad Fennosse tehtud investeeringu väärtuse all juba 2008. aastal ja täiendavalt veel 2009. aastal. Arvestades ettevõtte praegust olukorda kaalub SEB veel täiendava allahindluse tegemist.

Et taolisi juhtumeid tulevikus vältida, on finantsinspektsioon teinud rahandusministeeriumile ettepaneku seaduses selgesõnaliselt keelustada pensionifondide raha investeerimise äridesse, kus fondivalitseja juht või aktsionär omab otsest või kaudset olulist osa.

Kommentaar

Andre Nõmm

finantsinspektsiooni finantsteenuste divisjoni juht

LHV pensionifondide investeeringud Luottotalo Fenno OY võlakirjadesse kannavad endas kahtlemata huvide konfliktide riske. Seetõttu on nimetatud investeeringud olnud finantsinspektsiooni kõrgendatud tähelepanu all. Oleme investeeringute kohta võtnud LHV Varahalduse juhtidelt selgitusi ja seni on need meid rahuldanud. LHV Varahaldus peab mõistma, et fondivalitsejal on usaldussuhe osakuomanikuga ning igas oma tegevuses ja otsuses tuleb neil ka antud investeeringute puhul tegutseda osakuomanike parimates huvides.

Finantsinspektsioon analüüsis 2009. a lõpus kohustuslike pensionifondide regulatiivset keskkonda. Jõudsime seisukohale, et sarnastel juhtudel võib huvide konflikti risk üles kaaluda praegu kehtivad paindlikud investeerimispiirangud. Oleme rahandusministeeriumile teinud ettepaneku, et edaspidi oleks selgesõnaliselt keelata pensionifondi arvel investeerida selliste emitentide väärtpaberitesse, kus fondivalitseja juht või aktsionär omab otsest või kaudset olulist osa.

Autor: Haldusuudised.ee