1. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu Rain Lõhmusega.

Kas tegemist on huvide konfliktiga, kus Teie LHV enamusaktsionärina olete suuromanik ka Luottotalo Fennos, mida rahastatakse LHV pensionirahaga?

Mina huvide konflikti ei näe. Tegelikult peaks sisuliselt lahti mõtestama, mida Luottotalo Fenno teeb. Luottotalo Fenno ei laena sugugi raha Rain Lõhmusele. Ma võin öelda, et see on null eurot.

Luottotalo Fenno on laenanud seda raha edasi enam kui 16 000 eraisikule ja ausalt öeldes ma ei näe siin mingit huvide konflikti.

Need eraisikud on soomlased ning pole kuidagi LHV ega Rain Lõhmusega seotud, siin ei ole midagi isiklike asjadega pistmist.

Aga Teil on ärihuvid Fennos. Miks just selles ettevõttes on LHV pensioniklientide investeeringut järjepidevalt suurendatud?

Fenno on üks paljudest-paljudest investeeringutest. Seoses selle LHV Groupi investeeringuga saime alates oktoobrist kohad Fenno nõukogus, mis on oluliselt parandanud meie informeeritust asjade seisust Fennos.

Teie pole käinud Andresele (Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht) ütlemas, et võiks panna rohkem raha Fennosse?

Fenno võlakirjad on LHV pensionifondides olnud juba üsna pikka aega ja minu teada on ka näiteks üks Soome pensionifond sinna raha paigutanud, rääkimata Eesti teistest fondidest, nii et siin ei ole midagi isiklikku.

Kui kõik fondid hakkaksid sarnaselt teie olukorrale laenama raha fondihaldurite omanike äridele, siis võib tekkida palju küsitavusi.

Ma arvan, et enamik Fenno emissioonidest tehti varem ehk ajal, kus mul puudus osalus juhtimises ning oma firma umbes kahekümneprotsendilise osalusega ei omanud ma seal mingit kontrolli. Teisisõnu, mul puudus võimalus lugeda Fennot oma äriks.

Samas LHV pensionifondid ostsid peaaegu täies mahus ära emissiooni, mis korraldati mullu sügisel, mil tõusis ka Teie osalus Fennos.

Seda investeeringut võib Andres seletada. Temal on oma nägemus asjadest. Piltlikult öeldes ta arvab, et raha ei teeni, kui see kahe-kolme kuu kaupa välja laenata. Siis oled pidevalt probleemi ees, mida teha edasi.

Kui sa milleski võtad nägemuse, siis pead sellel teel olema valmis püsima.

Huvide konflikti oht on olemas, isegi kui see pole otseselt avaldunud seni näiteks investoritele mingit pidi kahjulikes otsustes.

Kordan veel üle, et enamik otsuseid tehti, kui minul ei olnud mingit kontrolli Fennos. Tegemist oli algselt passiivse investeeringuga. Minu huvid olid LHV Varahalduses võrreldamatult suuremad.

Minu jaoks on see pisut sama kui teoreetiline huvide konflikt oma töö ja spordihobi vahel. Ma võin julgelt igale osakuomanikule näkku vaadata ja öelda, et me oma pensionifondi raha investeerime ainult parima äranägemise järgi osakuomanike huvides.

Fenno pikendas nüüd hiljuti paari emissiooni lõpptähtaega, kas see peaks investorid murelikuks muutma?

Selge on see, et Fenno laenutegevuse finantseerimine peab muutuma. Olukorras, kus võlakirjaturud on surnud, puudub võimalus uusi emissioone korraldada.

Fenno kassavood on kuised ehk iga kuu laekub raha tagasi, millest osa tuleb anda uute laenudena välja, et säilitada minimaalset tegevusmahtu. Suure koguse võlakirjade lõppemine tekitab olukorra, kus peaks raha konto peale koguma ehk ta ei teeniks mingit intressi ja samal ajal need võlakirjad on üldjuhul suhteliselt kõrge intressiga.

Küsin veel kord, et kuivõrd olete Andresega arutanud pensioniraha paigutamist Fenno võlakirjadesse?

Meil on väga lihtne, lõpliku otsuse pensionifondide puhul langetab alati Andres. Ta on paraku üsna jäärapäine ja ei maksa arvata, et me alati ühel meelel oleme.

Ma usun ausalt öeldes, et Andresele mingit võlakirja on palju raskem maha müüa kui paljudele teistele fondihalduritele, ja isegi mina ei oleks selleks suuteline.

Autor: Haldusuudised.ee