9. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eametsa sõnul on Balti riikide valitsused tegutsenud väga erinevalt vanadest Euroopa riikidest. “Euroopas tõsteti üldjuhul valitsuse kulutusi ja investeeringuid, suurendati elanike sotsiaalset kaitset ning vähendati otseseid makse võlakoormuse tõusu arvelt. Eestis on aga mindud riigieelarve ja avaliku sektori palkade kärpimise teed, investeeringud on peatatud ning märkimisväärselt on tõusnud kaudsete maksude osakaal – ettevõtted ja eraisikud peavad toimetulekuks oma kulutusi oluliselt piirama,” rääkis Eamets.

“See tähendab, et kui Euroopas maksavad kriisi hinda riigivõla kaudu tulevased põlved, siis Eestis on kriisiga toimetulek seatud tänaste töötajate õlgadele,” ütles Eamets. “Seda, kumb käitumisviis on pikas perspektiivis õigem, näitab aeg,” tõdes ta, lisades, et kui nende sammude tulemusena võetakse euro kasutusele 2011. aastal, siis võib neid samme pidada õigustatuks.

Eametsa sõnul on kriisi hinnaks suur tööpuudus, mis tekkis ennekõike vähetootlikke töökohtade likvideerimisega. Kui majanduse elavnemise tingimustes tekivad need kohad uuesti ja tööpuudus selle arvelt väheneb, on see märk sellest, et majanduse ümberstruktureerimine ei ole olnud edukas ja oleme tulevikus uute kriiside ees sama kaitsetud kui varem.

EAKLi 20. aastapäeva puhul Tallinnas Swissotelis korraldatavast konverentsist võtavad osa lisaks Eesti ametiühingute esindajatele ja koostööpartneritele ka sõsarorganisatsioonide esindajad Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Konverentsil tunnustatakse Eesti ametiühinguliikumise suurimaid edendajaid EAKLi teenetemärkidega ning esitletakse videokroonikat “20 aastat Eesti Ametiühingute Keskliitu”.

Autor: Haldusuudised.ee