13. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Sarnaselt teistele Euroopa riikidele saab võlgade ümberkujundamise menetlus olla ikkagi ausatele võlgnikele makseraskuste ületamisel üksnes abivahendiks, mitte kohustustest kõrvalehiilimise võimaluseks," lausus Mardi.

Ta märkis, et Eesti seadused ei paku makseraskustes inimestele praegu muud lahendust kui pankrotimenetlus, milles võlausaldajal on võlgade kättesaamiseks väga vähe lootust.

"Samas peab looma täiendava võimaluse neile, kes pole lootusetult maksejõuetud ja kes oleksid võlgade mõistliku ümberkujundamise tulemusena suutelised tulevikus paremini oma maksekohustust täitma ning senisest suuremas ulatuses olemasolevaid kommunaalvõlgu tasuma," selgitas Mardi.

"Mulle tundub mõistlikuna, et lõpliku otsuse langetaja on kohus, see tähendab, et kohus kaalub ja otsustab, kas üldse on võimalik konkreetse isiku võlgu ümber kujundada ja kui on, kuidas oleks see kõige kasulikum nii võlgnikule kui ka näiteks võlausaldajast korteriühistule," täpsustas korteriühistute liidu juhatuse liige.

Lisaks on korteriühistul üldkoosoleku otsusele tuginedes nõuda patoloogiliselt võlgnikult ka korteriomandi sundvõõrandamist, lisas Mardi.

Autor: Haldusuudised.ee