Kõvasti palku kärpinud ja inimesi koondanud ehitusettevõtjad sel aastal olukorra olulist paranemist veel ei oota, pigem vastupidi.
Aasta jooksul lahkus 40 000 töölist ehitussektorist, ülejäänud saavad 30-50% väiksemat palka. Ehitusettevõtjate liidu juht Indrek Peterson kinnitas, et võrreldes 2008. aastaga langes 2009. aastal tööde maht üle kolmandiku.
"Möödunud aastaga kahanes meil töömaht 50% ning tänavu see tendents jätkub," ütles Ida-Virumaa ettevõtte AS Vant juhatuse esimees Juri Barkov. Ehitamine soikus mitte ainult Ida-Virumaal.
"Mahud hakkasid langema möödunud aastal. Täna on meil peaaegu poole vähem tööd," kinnitas kolleegi sõnu ASi Harju Ehitus juhatuse liige Aare Neudorf.
Ehitusmaterjalide tootjad laiutavad samuti käsi. "Tootmismahtude langus algas 2008. aastal ning nüüdseks on nõudlus kahanenud 40 protsendi võrra," lausus ehitusmaterjalide tootjate liidu juht Enno Rebane.
Indrek Petersoni sõnul on kõige hullemad ajad veel ees, kuna majandusliku olukorra paranemist pole kuskilt oodata. Kõige raskem saab olema alltöövõtjatel, lisas ta.
Petersoni ütlusel märgivad liitu kuuluvad ettevõtted lepinguid sõlmides, kui palju hinnad võivad tõusta, aga alltöövõtjad seda ei tee. "See tähendab, tekivad lisakulutused ning risk, et kasum tuleb väiksem. Usun, et järgmisel aastal saabub murdepunkt ning paljud ettevõtted lõpetavad tegevuse," jätkas ta.
Hetkel kuum
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Uuri lisatud graafikut, mis avab ülevaatlikult Tallinna korteriomandite tehingustruktuuri viimase 18 aasta jooksul.
Unistus avatud merest: Ahtri tänavalt ja Mere puiesteelt peaks saama mere äärde kõndida kinnisilmi.
Paljud firmad tulevad ots otsaga kokku ainult tänu riigi tellimustele. Petersoni sõnul on praegu pea ainsad tellijad riik ja omavalitsused, eratellijad on peaaegu kadunud. "Oletan, et järgmisel aastal tööde mahud langevad veelgi. Kui olukord ei muutu, siis umbes aasta pärast algava surve tõttu ehitusmaterjalide ja -tööde hinnad hakkavad jälle kasvama. Siis kaotame viimasedki tellijad," rääkis ta.
Harju Ehituse juhatuse liige Aare Neudorf lausus, et 2010. aasta tuleb nende jaoks veel raskem, kuna inimestel pole raha isegi korteri remondiks. "Tõus ehitussektoris tuleb umbes aasta pärast olukorra paranemist riigis. Võimalik, et 2011. aasta tuleb parem, kuid endised mahud ikkagi ei taastu," märkis ta.
Indrek Petersoni hinnangul võib olukorda ehituses päästa riik konkreetsete abinõudega. Näiteks eraldades raha majade renoveerimiseks. See mitte ainult ei tooks rahad ehitusse tagasi, vaid ka võimaldaks luua uusi töökohti.
"Kahjuks valdkonna taastamise meetmed ei sõltu meist. Kui tulevad investeeringud ning klientide arv kasvab, siis paraneb ka olukord. Vastasel korral ei juhtu midagi," nentis Enno Rebane.
ASi Vant juhatuse liikme Juri Barkovi sõnul ei taasta ükski meede kriisieelset taset, mil tööde maht oli kaks-kolm korda kõrgem. "Meie prognooside kohaselt tulevad 2010 ja 2011. aasta rasked, kuigi ausalt öeldes, raskemaks enam minna ei saa," ütles ta.
Number
18 000 varem ehitussektoris hõivatud töötut oli eelmise aasta lõpus registreeritud Töötukassas.
Üks küsimus
Mis päästab turu – euro või uued ettevõtted?
Peeter Rebane, Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhataja
Erinevalt riigist mina ei usu, et euro toob meile leevendust. Kahjuks pole euro mingi imeravim. Sama puudutab ka uusi ettevõtteid. Täna, kui raske on isegi vanadel, usaldusväärsetel ettevõtetel, uute loomise tendentsi ehitusmaterjalide tootmise valdkonnad märgata ei ole.
Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu peadirektor
Olen 90% kindel, et 2011 jaanuaris euro ikkagi tuleb ning see muudab Eesti ehitusturu kasvõi natukenegi atraktiivsemaks välispartnerite ja -investorite jaoks. Mis puudutab aga uusi ettevõtteid ehitusvaldkonnas, siis neid tekib pidevalt juurde. Kui vaadata majandustegevuse registrit, siis võib märgata, et ühe-kahe pankrotistunud suure firma asemele tuleb kolm-neli väiksemat firmat.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tartu kesklinna piirile, Kastani ja Võru tänava ristmikule, kerkib silmapaistev viiekorruseline büroohoone Kastani Kolmnurk, kus on võimalus endale uus kodu leida vaid valitud Tartu ettevõtetel. Tegemist on tõelise pilgupüüdjaga, mille iga detail on põhjalikult läbi mõeldud – funktsionaalsus, mugavus ja kaasaegsus on ühendatud kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadiga.