03.05.10, 09:39

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tarbijakaitseamet uurib liisingulepingute tingimusi

Tarbijakaitseamet alustas jõuliselt turgu vallutava Nordea Finance Estonia liisingulepingute uurimist, võttes ette ka konkurentide kasutusrendi- ja kapitalirendilepingud.

Äripäeva andmetel sisaldavad Nordea kasutusrendilepingu tingimused sõidukite kapitalirendi tunnuseid ja kohustust auto liisinguperioodi lõppedes välja osta, sellele omal kulul ostja leida või hüvitada liisingufirmale jääkväärtuse ning turuhinna vahe.

Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere täpsustas, et Nordea kasutusrendi tingimustest omavad olulist tähtsust punktid 1.2-1.4. Ostueesõigus on kasutusrendi puhul tavapärane, kuid kohustus leida autole ostja ebatavaline ning kohustus müügihinna ja jääkmaksumuse vahe hüvitada kasutusrendi olemusega vastuolus, eriti läbisõidupiirangut arvestades.

Tarbija eksitaminePõldvere nimetas kapitalirendi tunnustega liisingulepingu pakkumist kasutusrendi pähe tarbija eksitamiseks. "Need, kes siiras usus kasutusrendilepinguga liisitud auto lihtsalt tagastada lootsid, pole müügihinna ja jääkmaksumuse vahe hüvitamiseks kui ootamatuks lisaväljaminekuks tavaliselt valmis," ütles ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kasutusrendi ja kapitalirendi segiminekust tekib ka käibemaksuprobleem. Kui liisinguvõtja on sõlminud kasutusrendilepingu, kuid soovib auto siiski välja osta, lisatakse auto jääkväärtusele käibemaks turuhinnalt, mis võib olla jääkväärtusest kõrgem, st liisinguvõtja maksab juurde, hoiatab oma kodulehel liisingufirmasid koondav Eesti Liisingühenduste Liit.

Nordea selgitabNordea ei olnud eksitamise süüdistusega päri. "Liisinguandjal on liisingulepingu esemeks oleva sõiduki ostueesõigus, samuti on tal võimalus näidata kolmas isik, kes ostab sõiduki välja või kohustub liisinguvõtja sõiduki liisingufirmale tagastama," selgitas Nordea Finace Estonia juhatuse liige Riivo Tuvike.

Nordea kasutusrendi lepingutingimused on olnud Eesti turule tulekust saadik samad. Maksuriski kasutusrendi lepinguga ei kaasne, lisas ta.

"Nõustume, et kui liisinguvõtja soovib kasutusrendi tingimustel sõlmitud liisingulepingu alusel vara tagastada ja mingil põhjusel, näiteks autokaupmehe pankroti tõttu, ei ole võimalik sõidukit tagasiostjale müüa, peab vara jääkmaksumuse ja võimaliku müügihinna vahe katma liisinguvõtja," tunnistas Tuvike.

Tarbijakaitse süveneb

Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ütles reedel, et tarbijakaitseametil pole võimalik anda lõplikku seisukohta, tutvumata kasutusrendi lepingutingimustega ja kaalumata tarbijale enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimisel edastatavat informatsiooni.

Hetkel kuum

24.10.25, 08:15

Kui naaber ei ole nõus servituudiga: kuidas edasi toimida?

20.10.25, 10:48

Vastulause: Broneerimisleping ei ole tühine paber – ärge eksitage ostjaid vastupidisega!

Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!

24.10.25, 06:45

A-energiaklassiga elamud on energiatõhusad, aga mitte alati kulutõhusad

A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.

10.10.25, 17:12

Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Tarbijakaitseamet alustas tutvumist erinevate kasutusrendi- ja kapitalirendilepingutega, sh vaadatakse üle ka Nordea kasutusrendilepingu tingimused," lisas Sooniste.

Kommentaarid

Lasse Lehis, maksumaksjate liidu juht

Liisinguandja seisukoht väljendub nii arvel kui ka maksegraafikus - sealt on selgelt näha, kuidas käibemaksu summa perioodide vahel jaotub. Kui liisinguandja eksib käibemaksu arvestuses, näiteks deklareerib teenuse käibena tehingut, mis peaks tegelikult olema kauba käive, tõmbab ta sellega eelkõige endale õnnetuse kaela, sest vea avastamisel määrab maksu- ja tolliamet täiendava käibemaksu ja intressid just liisinguandjale. Kas sellises olukorras saaks liisinguandja tekkivat lisakulu liisinguvõtjalt sisse nõuda, sõltub juba lepingust ja selle tõlgendamisest. Autokasutaja jaoks on põhiline probleem sellise lepingu puhul ikkagi arvatav eksimus lepingu lõpetamise tingimustes.

Aule Kindsigo, maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja

Käibemaksuseaduses sellised mõisteid nagu kapitalirent või kasutusrent ei ole. Üldjuhul lepivad osapooled ise kokku, kas tegemist on kapitalirendi või kasutusrendiga. Konkreetseid lepinguid nägemata ei ole võimalik võtta seisukohta, kas on käitutud vastavalt kasutusrendi tingimustel sõlmitud liisingulepingule või on tegemist kauba varjatud võõrandamise tehingutega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

Sisuturundus

10.10.25, 17:12

Everaus Kinnisvara pakub investoritele 10% tootlusega võlakirju

Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.