Kohalike omavalitsuste volikogude esimeeste eelmise aasta sissetuleku edetabelit juhivad suuremad linnad Tallinn, Narva ja Kohtla-Järve.
Kokku suurenes aastaga iga viienda volikogu esimehe hüvitis. Hüvitise kasvu üks põhjusi on sügisel pärast valimisi ametist lahkumisega kaasnenud hüvitis. Mitu valimiste järel ametisse jäänud ja suuremat sissetulekut nautinud volikogu esimeest põhjendab hüvitise tõusu aga töökoormuse kasvuga.
Näiteks Narva-Jõesuu linnavolikogu esimehel Raivo Murdil tõusis aastahüvitis 95 700 kroonilt 113 100 kroonile ja Tabivere vallavolikogu värske esimees Kalev Kurs sai aasta lõpus kahe kuu eest kokku 32 000 krooni, ehkki tema eelkäijale, Tallinna suurde poliitikasse läinud Kajar Lemberile maksti poole aasta eest kokku 9000 krooni.
Hüvitisest kaetakse ka kõik tööks vajalikud kulud
"Kõik tööga seotud kulutused, näiteks telefoniarved ja kulutused autole peaks kompenseerima mulle makstav hüvitis, mingil muul moel mu kulutusi ei hüvitata," põhjendab pensionärist Raivo Murd suurenenud aastahüvitise summat. "Ma pole täiskohaga volikogu esimees, mis tähendab, et ma ei saa põhipalka, ma töötan kompensatsiooni eest. Samas on mu töökoormus tõusnud, olen igal nädalal kaks-kolm päeva ametis."
Volikogu juht teeb ka abivallavanema töödTabivere vallavolikogu esimees, endine abivallavanem Kalev Kurs ütleb, et võrreldes eelkäijaga on tema nüüd täiskohaga volikogu esimees ja talle makstakse põhipalka.
"Nime poolest ei saa ma enam abivallavanem olla, sest olen volikogu esimees, ehkki osa töökohustusi tuli mulle eelmisest ametist üle," selgitab Kurs.
"Olen viis päeva nädalas ametlikult vallamajas tööl." Kurs lisab, et tänavu on vallaametnike ja ka tema palka kümne protsendi võrra kärbitud.
Eestis oli vähemalt kuus endist volikogu esimeest, kes tänu kopsakale lahkumishüvitisele said mullu võrreldes 2008. aastaga kokkuvõttes vähemalt üle 25 000 krooni enam. Näiteks edetabelis 43. kohal oleva Põdrala valla volikogu esimees Sulev Sildna.
"Sildna oli pikka aega volikogu juhtinud ja teinud seda tulemuslikult," põhjendas Põdrala vallavolikogu praegune esimees René Rahnu.
"Kui kas või meie valla eelarvet vaadata, siis meil probleeme pole olnud. Eelarve on tasakaalus ja uuel volikogul ei olnud vaja eelmise volikogu probleeme või eelarveauke hakata lappima."
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele