Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko: Solarise varingut ei põhjustanud meie viga
Tallinna Solarise keskuse Cinamoni kino lae varingus pole süüdi projekteerija ega ehitaja, kinnitas Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas.
Tema sõnul on Solarise laevaringu põhjuseid uurinud Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste Projekteerimise Instituut. Selle kohaselt pole lae varingu põhjuste hulgas lae projekteerimisviga.
Merko juhatuse liige rõhutas, et tehnilise järelevalve amet ei ole uurimisel andnud hinnangut laevaringu põhjuste kohta. Amet on näpuga järge ajades uurinud võimalikke formaalseid ehitus- ja projekteerimisprotsessi rikkumisi, teatas ta.
Antud hinnangu kohaselt on rikkumisi toime pannud nii projekteerijad, ehitajad, keskuse omanik, omaniku järelevalve kui ka Tallinna linn. Seega kõik asjaosalised. Tehnilise järelevalve ameti hinnang tugineb seisukohale, et ripplagede projektid oleksid pidanud sisalduma juba Solaris keskuse ehitusloa projekti koosseisus. Merko peab nimetatud seisukohta absurdseks, sest see on vastuolus nii kehtiva ehitusseaduse kui ka senise ehitus- ja kasutuslubade andmise praktikaga. Merko viitab siinjuures ka asjaolule, et hoone ehitusloa aluseks olnud projekti ei koostanud Merko ja Skanska, seega ei olnud ka vastava ripplae projekti koostamine nende kohustuseks.
Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste Projekteerimise Instituudi uuringus tuuakse laevaringu põhjustena esile hoone ventilatsioonisüsteemi poolt tekitatud rõhkude erinevust ja kinosaali helisüsteemi poolt tekitatud lubamatut resonantsi.
Vastav uuring on olemas ka Solaris keskusel. Merkole jääb arusaamatuks, miks süüdistab Solaris keskus ehitajaid ajakirjanduse vahendusel, esitades asjaoludest moonutatud pildi. Merko hinnangul oleks ka tehnilise järelevalve amet pidanud Tallinna Tehnikaülikooli 26.03.2010 uuringut arvesse võtma.
Merkole jäävad arusaamatuks ka Solaris keskuse väited seitsme miljoni kroonisest kahjust. Nimetatud kahjunõue koosneb suures osas keskuse meedia- ja peokuludest, sest ehitajad on taastanud laed oma kuludega.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
1
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
5
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Tallinnas on nüüd olemas ka planeeringu menetlemise kiirtee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele