Tallinna Solarise keskuse Cinamoni kino lae varingus pole süüdi projekteerija ega ehitaja, kinnitas Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas.
Tema sõnul on Solarise laevaringu põhjuseid uurinud Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste Projekteerimise Instituut. Selle kohaselt pole lae varingu põhjuste hulgas lae projekteerimisviga.
Merko juhatuse liige rõhutas, et tehnilise järelevalve amet ei ole uurimisel andnud hinnangut laevaringu põhjuste kohta. Amet on näpuga järge ajades uurinud võimalikke formaalseid ehitus- ja projekteerimisprotsessi rikkumisi, teatas ta.
Antud hinnangu kohaselt on rikkumisi toime pannud nii projekteerijad, ehitajad, keskuse omanik, omaniku järelevalve kui ka Tallinna linn. Seega kõik asjaosalised. Tehnilise järelevalve ameti hinnang tugineb seisukohale, et ripplagede projektid oleksid pidanud sisalduma juba Solaris keskuse ehitusloa projekti koosseisus. Merko peab nimetatud seisukohta absurdseks, sest see on vastuolus nii kehtiva ehitusseaduse kui ka senise ehitus- ja kasutuslubade andmise praktikaga. Merko viitab siinjuures ka asjaolule, et hoone ehitusloa aluseks olnud projekti ei koostanud Merko ja Skanska, seega ei olnud ka vastava ripplae projekti koostamine nende kohustuseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste Projekteerimise Instituudi uuringus tuuakse laevaringu põhjustena esile hoone ventilatsioonisüsteemi poolt tekitatud rõhkude erinevust ja kinosaali helisüsteemi poolt tekitatud lubamatut resonantsi.
Vastav uuring on olemas ka Solaris keskusel. Merkole jääb arusaamatuks, miks süüdistab Solaris keskus ehitajaid ajakirjanduse vahendusel, esitades asjaoludest moonutatud pildi. Merko hinnangul oleks ka tehnilise järelevalve amet pidanud Tallinna Tehnikaülikooli 26.03.2010 uuringut arvesse võtma.
Merkole jäävad arusaamatuks ka Solaris keskuse väited seitsme miljoni kroonisest kahjust. Nimetatud kahjunõue koosneb suures osas keskuse meedia- ja peokuludest, sest ehitajad on taastanud laed oma kuludega.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.