Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ministeerium: tähtsaim põlevkivitoode on elekter
Praegu on tähtsaim põlevkivitoode elekter, millega kaasneb soojusenergia tootmine, kuid suureneva nõudluse tõttu kasvab ka põlevkiviõli tootmise osakaal, ütles Äripäevale keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhataja kt Tarmo All.
Aastatel 2008-2015 on põlevkivi tähtsaim ülesanne varustada Eestit põlevkivienergiaga ja kindlustada sellega riigi energeetiline sõltumatus. Elektrimajanduse arengukava nimetab põlevkivi Eesti strateegiliseks maavaraks ja Eesti energeetika eripäraks elektri tootmist põlevkivist, selgitas All.
Tänaseks on Eestis kujunenud järgmised põlevkivi kasutussuunad:
1) elektrienergia tootmine tahkekütusena nii tolmpõletamise kui otsepõletamise tehnoloogiat kasutades.
2) soojuse ja elektri koostootmine põlevkivi otsepõletusega, kuhu kulub ligikaudu 0,5 miljonit tonni põlevkivi aastas.
3) põlevkiviõli ja -gaasi tootmine, kus kasutati 2005. aastal 2,8 miljonit tonni põlevkivi, 2009 kasutas üksnes VKG Oil 1,8 miljonit tonni. Põlevkiviõli tootmine on muutunud taas aktuaalseks ja köitvaks kõrgete energiahindade, kiiresti vähenevate konventsionaalsete vedelkütusevarude ja areneva majandusega riikide kasvava energianõudluse tõttu.
4) energiatootmine põlevkiviõli ja -gaasi baasil. Seda on otstarbekas kasutada energiatootmiseks koostootmisjaamas, mis asub vahetult õlitehase juures ja peamiselt tehase enda tarbeks.
5) vähesel määral kasutatakse põlevkivi ka tsemendi tootmisel.
"Seega on praegu põlevkivi kasutamise prioriteetne suund elektrienergia tootmine, kuigi õlitootmiseks kasutava põlevkivi maht kasvava nõudluse tõttu suureneb. Praegu ei saa me Eesti põlevkivivaru kindlasti vaadelda üksnes kui puhtakujulist õlitooret," kommenteeris All.
Keskkonnaministeeriumi andmetel oli põlevkivi aktiivset tarbevaru 2009. aasta lõpu seisuga ligikaudu 1 miljard tonni, aktiivset reservvaru ligi 0,3 miljardit tonni ning passiivset varu umbes 3,5 miljardit tonni. "See tähendab, et enamus põlevkivivarust on arvel passiivse varuna. Seega pole suurema osa põlevkivi kaevandamine praegu kas keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia," selgitas All.
"Kuigi see varu võib tehnoloogiate arenedes osutuda kasutamiskõlblikuks, ei saa me seda hetkel arvestada kui kasutatavat maavaravaru. Samuti tuleb silmas pidada, et suur osa kasutatavast varust on planeeritud elektrienergia tootmiseks," lisas ta.
Maapõueseadus lubab põlevkivi kaevandada 20 miljonit tonni aastas. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015 seab sihiks vähendada põlevkivi aastast kaevandamismahtu 15 miljoni tonnini aastas.
Ministeeriumi andmetel on Eesti põlevkivimaardla pindalalt ulatuslik ning selle piiresse jääb nii eraomandis olevaid maid kui ka reformimata riigi- ja munitsipaalmaid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
5
Viimased uudised
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mis selgub analüütilisest võrdlusest - olukord on reljeefne
Laekus 101 tööd. Uuri, mida esitas võitja ja mida esitasid teised võistlejad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele