Dalkia huve esindanud vandeadvokaadi Kaja Kallase pingutustest hoolimata leppisid riigikogu majanduskomisjoni liikmed täna kokku, et 12aastase investeerimiskindluse saavad ka prügist, turbast või uttegaasist soojust tootvad ettevõtted.
Majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul toetas komisjon muudatusettepanekut, mille jõustumisel paranevad oluliselt investeerimistingimused soojuse tootmisse, luuakse eelis keskkonnasõbralike ja valdavalt kodumaiseid kütuseid kasutavatele soojuse tootjatele.
Samuti tugevneb konkurentsiameti kontroll soojuse tarnelepingute üle. "Kõige selle tulemusel luuakse eeldused soojuse hinna alanemiseks mitmetes kaugküttevõrkudes," tääkis ta.
Täna arutusel olnud ettepanekute kohaselt väheneb sissetoodava Vene gaasi osakaal soojatootmises ning suureneb kodumaiste kütteallikate osakaal.
Lisaks lepiti kokku sättes, mille järgi ettevõtjad saavad investeerimiskindluse - üksmeelselt jäi selleks 12 aastane periood, mida hakatakse lugema kodumaise toormega, sealhulgas jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist energia tootmise alustamisest.
Muudatusettepaneku järgi saab volitusi juurde ka konkurentsiamet, et teha järelvalvet soojuse hinna kujunemise ja konkurentsi üle ning soojuse tootmisviiside kooskõlastamise osas.
Eelnõu teine lugemine on kavas lõpetada 16. juunil. Lõpphääletus on planeeritud 17. juunile.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.